Tallinna linnavalitsus jättis pankroti äärele sattunud majahalduskontsernile BREM aega reedeni, et leppida võla tasumise osas kokku ASiga Tallinna Küte, seejärel sekkub vaidlusse linnavalitsus, sest muidu võib BREMi pankroti korral jääda võla tasumine hoopis linna ülesandeks.
Vastutus võlgade eest ähvardab langeda linnale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Toomas Vitsut sõnas, et kui Tallinna Küte ja BREM ei jõua pikka aega kestnud vaidlustes kokkuleppele kuni 50 miljoni krooni suuruse võla tasumises, sekkub linn vaidlusesse kolmanda osapoolena.
Vitsuti sõnul on linnal õigus sekkuda, kui Tallinna Kütte ja BREMi vaheline vaidlus hakkab kahjustama linna huve. Negatiivse arengu juures võib linn kahju saada siis, kui BREM kogunenud hiigelvõlga ära ei tasu ning pankrotistub.
Et suurem osa BREMi vara on panditud Ühispangale, siis on ajakirjandusest ilmunud kahtluste põhjal tõenäoline, et varast soojavõla ega teiste nõuete tasumiseks ei jätku.
Linn tasub võlad
Võlga ei näe põhjust oma kahjumisse kanda ka alles mõned kuud tagasi Tallinna Soojuse linnalt rentinud AS Tallinna Küte. Juhul kui Tallinna Küte ei näe kuhjunud lootusetute võlgade tõttu enam võimalust võlgu jäänud majade elanikke soojaga varustada, tuleb kohaliku omavalitsuse tegevust puudutava seaduse kohaselt linnavalitsusel vastutada selle eest, et elanikele oleks tagatud vajalikud elutingimused.
«Ma tahan näha linnavolikogu liiget, kes julgeks enne valimisi hääletada vastu otsusele maksta võlg kinni linnaeelarvest, kui tuhanded inimesed istuvad ilma soojata,» ütles anonüümsust palunud linnavalitsuse töötaja.
Möödunud nädala lõpul jõudis BREM kokkuleppele ASiga Tallinna Vesi, et kustutada oma kaheksa majavalitsuse veevõlg. ASiga Tallinna Küte seisavad läbirääkimised punktis, kus BREM soovib firmalt osta toasooja hulgihinnaga, et seda siis teenustasuga edasi müüa. Tallinna Küte pole aga sellega nõus, kuna firma äriplaan ei näe praegu sellist võimalust ette.
ASi BREM üks juhtfiguure Rait Lukas tunnistas, et Tallinna Veega seesugust teenustasu küsimust ei arutatud, sest erinevalt Tallinna Küttest oli Tallinna Veega juba eelnevalt leping olemas.
Lukas sõnas, et ta ei saa lepingut Tallinna Veega kommenteerida, kuid kinnitas, et see rahuldas mõlemaid pooli. «Tallinna Küttega me ei näe põhjust teha järeleandmisi ja ma ei usu ka, et paari päevaga toimub läbirääkimiste seisus olulisi muutusi,» märkis Lukas.
Linn ei saa trahviraha
Tallinna Küte pakkus ühe võimalusena välja, et ei hakka soojaarveid edastama mitte enam nn võlgu olevate majavalitsuste kaudu, vaid saadab need elanikele otse.
Süsteemi muutmine võtab aga kaua aega, sest elanikud on esialgu lepingulistes suhetes majavalitsusega, lisaks pole Tallinna Küttel kohe võtta ka täpset ülevaadet korterite suuruse ja elanike arvu kohta.
Erastamislepingu kohaselt on linnavalitsusel BREMi viivitatud arvete eest õigus nõuda ka kahjutasu, mis ulatub praeguseks juba 24 miljoni kroonini. BREMi esindajate sõnutsi pole aga seni ühtegi konkreetset nõuet neile linnavalitsusest esitatud.