Kalaliidu juht teeb kalatööstustele ettepaneku kaevata riik kohtusse, nõudmaks välja vabatsoonides muutunud korra tõttu tekkinud kümnete miljonite kroonide suurune kahju.
Kalafirmad kaaluvad ühishagi riigi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu hinnangul tuleks riigile õppetund anda, sest rahandusministeeriumi ametnike järelemõtlematuse tõttu kannatas kahju terve tööstusharu,» ütles kalaliidu tegevdirektor Valdus Noormets.
«Selleks, et tulevikus ei saaks ametnikud ettevõtjatega läbi arutamata vastutustundetuid otsuseid vastu võtta, tuleb keegi vastutusele võtta, ja rahandusminister Siim Kallas ei saa sugugi öelda, et tema oli puu otsas, kui pauk käis,» märkis Noormägi.
Noormägi sõnas, et viimastel nädalatel läks kalatööstusi ühendava kalaliidu energia peamiselt rahandusministeeriumi töötajatega vaidlemisele ja Riigikogu liikmetele olukorra selgitamisele.
Praegu arvestavad kalafirmad Noormägi sõnul vabatsoonides muudetud tingimuste tõttu saadud kahju kokku. Seejärel hakatakse arutama ühishagi koondamistest saadud kahju hüvitamiseks, võttes aluseks näiteks riigivastutuse seaduse.
Ametiühing protestib
Vabatsoonides eksporti pidurdanud seaduse eest vastutavate isikute küsimuse tõstatas eile valitsusele saadetud kirjas ka Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL). EAKLi juhi Kadi Pärnitsa sõnul on läbimõtlemata seadusemuudatuse tõttu kaotanud sissetuleku tuhanded kalatööstuses töötavad inimesed.
«Kujutage ette perekonna olukorda, kus nii naine kui mees on kalafirma poolt ajutiselt poole palgaga koju saadetud,» ütles ametiühingute juht.
Pärnitsa sõnul on raske öelda, kes juriidiliselt kahju eest vastutab. «Mitte ükski seadusloomega seotud instantsidest - alates rahandusministeeriumist ning lõpetades valitsuse ja Riigikoguga, kes selle vastu võttis - ei viitsinud või ei suutnud analüüsida seaduse tagajärgi,» lausus Pärnits.
Valitsus kiitis eile heaks käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mis taastab ajutiselt endise olukorra vabatsoonides. Samas pole kalaliit ega ametiühingud rahul, et tegemist on ajutise taastamisega. «See aitab küll kalaekspordi käima, aga aasta pärast oleme jälle lõhkise küna ees,» väitis Noormägi.
Eeldas pettust
Rahandusministri nõuniku Madis Mülleri sõnul sundis vabatsoonides kehtivat korda karmistama see, et tollil puudus ülevaade seal eksporditava ja imporditava kaubaga toimuvate tehingute kohta. Tema ütlusel tekkis tollistatistika võrdlemisel kahtlus, et vabatsoonides toimuvad tehingud valmistavad ette maksupettusi nii Eesti kui ka välisriikide jaoks.
Müller tunnistas, et ilmselt ei tegelenud enamik suurettevõtteid vabatsoonide kaudu kaupa müües siiski riigi petmisega. Samuti ei tea ministeerium võimaliku kahju suurust, mis vabatsoonis toimunud tehingud Eestile tekitasid, sest enne seaduse muutmist polnud keegi olukorda analüüsinud.
Käibemaksuseaduse tagasi muutmise eelnõu üks algatajatest Neinar Seli väitis ajakirjanduses, et kalatööstuste seiskumise tõttu on vabatsoonide kaubanduskorra muutmisest tekkinud kahju riigile suurem, kui muudatusest loodetud võit.
Ekspordiga seotud ettevõtjate ütlusel ei selgitanud ministeerium suvel neile lahti käibemaksu- ja tolliseadusesse kirjutatud muutuste olemust, mistõttu uus kord vabatsoonides tuli ootamatult ning lõi segi aastaid kasutatud ekspordiskeemi.
Eesti kalatöötlejatele tekitasid probleeme aasta algusest jõustunud seadusemuudatused, mille kohaselt loetakse kauba ekspordimomendiks piiriületust varasema kauba vabatsooni viimise asemel. Muudatus tekitas olukorra, kus kalakonservid jäid vabatsooni seisma ning ettevõtted olid sunnitud oma töö peatama.