Rahandusministeerium tegi Eesti eksporti pidurdanud käibemaksuseadusesse parandusettepaneku, mille kohaselt taastatakse endine kaubanduskord vabatsoonides ainult ajutiselt. Peaministriks pürgiva rahandusministri Siim Kallase eest selgitas Postimehele olukorda tema nõunik Madis Müller.
Vabatsoonides taastub endine kaubanduskord
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast aasta algusest käibemaksuseaduse alusel muudetud kauplemistingimusi vabatsoonides on eksportööride hulgas tekkinud tõeline kaos - kalatööstused sulgevad uksi, tuhanded inimesed kaotavad töö, eksport vabatsoonide kaudu on peatunud. Miks muudeti juba aastaid kehtinud tingimusi vabatsoonides?
Muudatused käibemaksu- ja tolliseaduses tehti tegelikult juba suvel. Kära, mis selle ümber tekkis aasta alguses, tuli meile tõelise üllatusena.
Nägime, et senine kord vabatsoonides võimaldas ettevõtjatel küsida Eesti riigilt tagasi käibemaksu suurema summa ulatuses, kui see oleks õige. Vabatsoonides müüdi kaupa offshore-firmade kaudu mitu korda edasi, mistõttu kaup väljus tsoonist madalama hinnaga kui sisse tuli. Tollistatistika võrdlus näitas, et otseekspordi puhul oli samade kaubarühmade ekspordi hind madalam kui vabatsooni sisse toodud kauba hind. Seega küsiti vabatsooni toodud kaubalt tagasi rohkem käibemaksu.
Kas ministeeriumil on andmeid, kui palju niisugust skeemi kasutati ja kui suurt kahju sai riik?
Et vabatsoonid on Eesti tolliruumist eraldatud, siis ei kontrolli toll kõiki tehinguid. Me ei tea, mitu krooni välja peteti, aga teame, et seal oli võimalik riigile vähem makse maksta. Muudatus oli põhimõtteline - me ei saa valmistada ette pettust teiste riikide jaoks.
Kuidas on võimalik, et seadust muudetakse analüüsita ja lõpuks muudetakse olukord endiseks tagasi?
Päris endiseks olukorda ei muudeta. Rahandusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et päris normaalne vabatsoonide töö polnud. Et ettevõtjad ei suutnud oma tegevust ümber vaadata ja probleemid on seetõttu väga suured, siis tuleb teatud ajaks taastada varasem kord. Pole veel kindel, kas seadus pööratakse endiseks aastaks või kauemaks.
Tahame siiski muuta kaubanduskorda vabatsoonides rangemaks. Ka seaduse muutmise eelnõus on punkt, et hiljemalt 15 päeva jooksul peab olema vabatsooni tulnud kaup Eestist välja viidud. See välistab vähemalt olukorra, et kaup smugeldatakse vabatsoonist riiki tagasi.
Kas Venemaalt või Euroopa Liidust tuli mõni noot, et Eesti valmistab nende jaoks ette maksupettusi?
Ma ei tea, et ametlikke noote oleks tulnud, aga Euroopa Liidu tollireeglistik ütleb, et vabatsoone peaks käsitlema nii, nagu meie seda aasta algusest üritasime teha.
Üks põhjus, mis sundis ettevõtjaid vabatsoonides ekspordi puhul hinda alla lööma, on Venemaaga kehtivad topelttollid, mida näiteks Lätil pole. Kas tingimustes, kus riik ei suuda tagada firmadele võrdseid konkurentsitingimusi, ei peaks ekspordi soodustamiseks ühe silma kinni pigistama, seda enam, et seadust ju otseselt ei rikutud?
See on tõsi, et riik peaks tegema kõik ekspordi edendamiseks. Mis puudutab eksporti Venemaale, siis ilmselt kasutati seaduseauku tõesti selleks, et osaliselt pääseda topelttollidest. Olen nõus, et mitte kõik suured ettevõtted ei petnud siinjuures riiki. Riigikogu peaks hakkama seaduse tagasimuutmist arutama nii ruttu, kui vähegi võimalik.
Kas rahandusminister Siim Kallas oli seaduse muutusega kursis ja andis endale aru, mida see kaasa toob?
Käibemaksuseadus on nii mahukas, ma ei oska öelda, kas rahandusminister suudab läbi mõelda ja analüüsida kõikide nüansside tagajärgi. Põhimõtted olid ministriga läbi arutatud ja nagu ma ütlesin, ka meie maksuosakonna spetsialistid ei osanud näha, et sellest tekib ettevõtetele nii suur probleem.
Kes vastutab, kui firmad kavatsevad riigilt tekkinud kahju tagasi nõuda?
Ma ei näe, et oleks võimalik kahju nõuda, sest tegemist oli seadusega, mille eelnõu oli ettevõtjatel ja nende esindusorganisatsioonidel eelnevalt kättesaadav.