Euronormidele järelejõudmiseks tahab keskkonnaministeerium põhjalikult ümber korraldada Eesti jäätmekäitlussüsteemi, mis võib kaasa tuua pakendimaksu kõikidele tootjatele ja importijatele ning nõuab elanikelt äravisatava prügi hoolikat sortimist.
Asotsiaalid jäävad tööta
Uus jäätmekäitlussüsteem paneb tarbija prügi sorteerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säästva Eesti Instituudi (SEI) andmeil viskab iga Eesti elanik aastas ära umbes 140 kilo kasutatud pakendeid.
Kui kasutatud piima-, mahla- jm pakid hunnikusse kuhjata, saab sellest pere peale suure toatäie prügi.
Keskkonnasõbralikku taaskasutamist leiab prügihunnikust praegu ligikaudu 30 kilo inimese kohta, kuigi pakendiseadus seadis eesmärgiks, et juba möödunud aasta suveks rändaks töötlemisse vähemalt pool pakendijäätmetest.
Euroopa Liidu normide kohaselt peaks aga viie aasta pärast taaskasutusse minema juba 60 protsenti äravisatud pakenditest, millest Eesti on veel väga kaugel.
«Üks probleemi lahendamise variant on võtta Euroopa eeskujul kasutusele riiklik taaskasutussüsteem, mis paneb vastutuse pakendite kogumise ja taaskasutamise eest eelkõige tootjatele, importijatele ja kohalikele omavalitsustele ning loomulikult ka tarbijaile,» ütles keskkonnaministeeriumi spetsialist Helle Haljak.
Vastutus tootjale
Eestis leiab vajalikul määral taaskasutamist praegu üksnes alkohoolsete ja karastusjookide taara, sest nende vedelema jäämise korral tuleb tootjatel ja importijatel tasuda kopsakas pakendiaktsiisimaks.
Pakendiaktsiisist pääsemiseks peab tootja tõestama, et vajalik hulk tema kauba ümbristest läheb taaskasutusse, mis paneb ettevõtjaid tegema aktiivset koostööd jäätmekäitlejatega pakendite kogumiseks ja töötlemiseks.
Joogitaaraga hästi käima läinud taaskasutussüsteemi soovib keskkonnaministeerium laiendada aasta pärast ka kõikidele teistele tootjatele ja importijatele.
Ministeeriumi palvel töötas Hollandi firma URS Dames & Moore aasta alguseks välja üleriigilise pakendi taaskasutuse süsteemi, mis näeb ette tootjate, importijate ja jäätmete töötlejate esindajatest moodustatud organisatsiooni loomise.
Loodav taaskasutusühing peaks organiseerima pakendijäätmete taaskasutamist ja leidma koos omavalitsustega lahenduse, kuidas ärgitada tarbijaid tooma prügi vastava materjali jaoks ettenähtud kohta.
Pakendimaks kõigile
Kuigi suures osas Saksamaa Grüner Punkti skeemi alusel välja mõeldud taaskasutussüsteemi loomist on osapooled arutanud juba kaks aastat, on üksmeelse lahenduse leidmine raske.
Praegu pakendiaktsiisist pääsenud tootjates tekitab vastuseisu, et taaskasutusorganisatsiooni loomisega vaatab ministeerium üle ka praeguse pakendiaktsiisi süsteemi.
Hollandlaste kava kohaselt peaksid kõik tootjad ja importijad maksma organisatsiooni ülalpidamiseks pakendimaksu. «Mil moel ja kui suur liikmemaks tuleb, on lahtine, sest loomulikult pole tootjad lisamaksust huvitatud,» ütles Eesti Pakendiühingu juht Ahto Hunt.
Toodete hinnatõus
Jäätmekäitlemisega tegeleva ASi Vaania juhatuse esimehe Mart Konti sõnul näevad paljud ohtu, et taaskasutusorganisatsioonist saab üksnes ametnikele palgamaksmise koht.
«Et praegune süsteem toimib hästi, siis miks mitte lihtsalt aktsiisisüsteemi kõikidele tootjatele laiendada,» küsis Kont.
Konti sõnul toob pakendimaks kindlasti kaasa ka toodete hinna tõusu, sest raha jäätmekäitluseks võetakse tarbija taskust.
Et liitumine taaskasutussüsteemiga on vabatahtlik, pole praeguseks ka läbi mõeldud, mis ahvatleks tootjaid sellega liituma.
«Oleme kaalunud võimalust, et ühinguga liitunud tasuvad liikmemaksu, kuid ülejäänutele jääks kehtima märksa suurema pakendiaktsiisi nõue,» rääkis Hunt.
Keskkonnaministeeriumi kava kohaselt peaks selgus uue jäätmekäitlussüsteemi osas saabuma hiljemalt järgmiseks aastaks.