Kodumaised roosid pakuvad konkurentsi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Välismaalt sisse toodud roosidele suudavad tänavu talvel esmakordselt konkurentsi pakkuda kaks Eesti roosikasvatust, mis investeerisid kunstvalgustusega kasvuhoonete ehitamisesse miljoneid kroone.

Eesti suuremaid köögiviljakasvatusi Laheotsa talu viis mõni kuu tagasi kauplustesse esimese partii kunstvalguses kasvanud roose. Aasta ringi rooside kasvatamiseks vajalike tingimustega kasvuhoone ehitamiseks investeeris talu omanik Johannes Valk mullu 10 miljonit krooni.

Rohkem kui kahe miljoni krooni eest ostis möödunud aastal kasvuhoonetesse talviseks roosikasvatuseks vajaliku kunstvalgustuse ka Margi Roosikasvatus. «Varem müüdi talvel ja varakevadel Eestis ainult imporditud roose, sest lillekasvatajad ei suutnud külmal ja pimedal ajal rooside kasvatamiseks vajalikke seadmeid osta,» rääkis Valk.

Venemaa ostaks

Valk ütles, et ta loodab roosidesse paigutatud kümme miljonit krooni tagasi teenida umbes viie aastaga. Tema hinnangul ostavad eestlased meelsasti hästi säilivaid kodumaiseid lilli, kuigi nende hind on oma hinnaklassis paarkümmend protsenti kõrgem, kui Hollandist toodud roosidel.

«Samas on ka kulud Eestis küllalt suured, sest praegu läheb meil päevas valgustusele ja küttele ligi 13 000 krooni,» märkis Valk. Soomes moodustab kodumaiste roosikasvatajate toodang tema sõnul ligi 90 protsenti roosimüügist, kuid seal maksab riik aiapidajatele kasvuhoone ruutmeetri kohta ligi 200 krooni toetust aastas. Eestis lillekasvatajad riiklikku toetust ei saa.

Margi Roosikasvatuse OÜ juhatuse esimehe Urmas Männiku kinnitusel teenis ka Margi lillekasvatus mullu kasumit. Osa talvel rooside kasvatamiseks mõeldud valgustuse ostmise rahast tuli tema sõnul firma aastaga teenitud kasumi arvelt. Kasumi suurust Männik avaldada ei soovinud.

Männiku sõnul otsib Margi Roosikasvatus võimalusi Eesti roose eksportida naabermaadesse. «Mullu müüsime edukalt Lätti ja Venemaa oleks lilledest huvitatud, kuid sinna viimist takistavad topelttollid,» rääkis Männik.

Laheotsa talu müüb praegu päevas 2500 roosiõit. Märtsist saadav toodang on omaniku sõnul aga juba kaks korda suurem. Margi Roosikasvatus toodab päevas keskmiselt 1400 õit.

400 miljoni eest aastas

Lillekaupluste keti Fildora Lilled juhatuse liige Riho Peters sõnas, et toetab igati Eesti lillekasvatajate algatust kasvatada roose ka talvel. «Konkurents on siiski väga tugev ja kuigi kohalikud roosid säilivad hästi, saab Hollandist roose osta tunduvalt odavamalt,» kinnitas Peters.

Tema hinnangul on Eesti kasvatajatel esialgu probleeme ka kauplustele vajalike koguste tagamisega. «Eksperimenteeritakse paljude sortidega, mistõttu kogused on väga kõikuvad,» ütles Peters. Samuti ei saa kliima tõttu Eestis kasvatada väga pikki ja suureõielisi roose.

Kolm aastat tagasi Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu kohaselt moodustab importtoodang Eestis müüdavatest lilledest umbes 80 protsenti. Suurem osa lilli ostetakse Hollandist, kuid rooside kasvatamise poolest on kuulsad ka Ecuador, Kolumbia ja Itaalia.

Lillede jaemüügikäive ulatub Eestis umbes 400 miljoni kroonini aastas. Eestis tegutseb umbes 500 lillekauplust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles