FT: Uus investeering – teemandid?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
507-karaadine teemant
507-karaadine teemant Foto: WENN.com

Kui keegi kulda või mõnda teisse väärismetalli investeerida tahab, on võimalusi selleks mitmeid. Osta võib konkreetseid esemeid või kaevanduste aktsiaid, futuuride ja väärtpaberitega saab kaubelda ka börsil. Teemantide puhul on võimalused olnud üsna piiratud, kuid see võib varsti muutuda.


Nii otsivadki De Beers ja teised teemanditootjad viise, kuidas teemantidesse investeerimise turg korralikult käima saada.

Kui igihaljad tavad teemante sõrmes või keldris hoida kõrvale jätta, on investeerimisvõimalused seni piirdunud kaevanduste aktsiate ostmisega. Samas ei ole isegi kaks peamist tegijat, De Beers ja Alrosa, börsil noteeritud.

Kuna teemanditurg on läbipaistmatu ja seal napib likviidsust, ei ole selles valdkonnas ka väärtpaberitega asjad edasi liikunud. Teemantidega kaubeldakse käest kätte, mitte avatud turul. Samuti on teemante tuhandeid eri liike, mis teeb hinnakujunduse väga keerukaks ning ei võimalda baashinda paika panna.
Samas aga on investorid alternatiive otsides teemantide vastu üha rohkem huvi hakanud ilmutama. Mis omakorda eeldab läbipaistvamat hinnapoliitikat.

17. novembril kinnitas teemandibörside liit (World Federation of Diamond Bourses) erinevate lihvitud teemantide kategooriate jaoks ligikaudse jaehinna nimekirja.
Hinda hakkab jälgima turuanalüüsifirma Idex. Idex ja tema suurem konkurent Rapaport ongi juba teemandikaupmeestele reaalajas hindu vahendanud.

Rapaporti endise uuringujuhi Saul Singeri sõnul võib jaehinna reguleerimise katsest järeldada, et infrastruktuur teemanti-investeerimise turu jaoks on juba loomisel. Ise töötab ta vastrajatud ettevõttes Fusion Alternatives ja üritab leida viise, kuidas teemanditurg nišist välja tuua ja investorite jaoks atraktiivseks muuta.
«Et asi toimiks, peab lahendus tulema tööstusharu enda seest,» ütles ta. «On ülimalt oluline, et põhitegijad kaasa lööksid.»

Maailma suurima teemanditootja ja -turustaja De Beersi sõnul on nad isekeskis arutanud, kuidas väikese investeerimisturu loomisele kaasa aidata. Ettevõte otsib ka uusi viise oma tegevuse laiendamiseks, sest pärast toorteemantide turu kokkulangemist 2008. aasta novembris on nende kasumid järsult kukkunud.

«Teemantidesse investeerimise vastu meil põhimõtteliselt midagi ei ole,» ütles De Beersi ärijuht Stephen Lussier. «Me näeme seda aga pigem kui kunstisse, mitte maavarasse investeerimist,» lisas ta. Ja kindlasti oleks tegemist nišituruga, kuna toodetele ühtlaste standardite kehtestamine oleks keerukas, samuti on teemanditurg kulla ja plaatinaga võrreldes väike.

Risk seisneb tema sõnul selles, et teemantidesse investeerimine võib moonutata hindu juveeliäris - nagu see ka kulla puhul juhtus.

Fusion Alternatives'i juhatuse liikme Singeri hinnangul võiks teemandi-investeeringute väärtuseks kujuneda 500-750 miljonit dollarit, mis lihvitud teemantide turul võrduks 20 miljardi dollariga aastas. Võimalikud derivatiiv-lepingud on siia hulka veel arvestamata. See on lihtsalt väärtus, mille võiks saavutada, kui investorid pääseksid teemantidele börsil sama lihtsalt ligi nagu kullale.

Teemandi-investeeringute pooldajate peamine peavalu ongi, kuidas see kõik toimiks. Skeptiliseks jäävad esialgu mitmed tööstusharu veteranid, kuna seda on alates 1970ndatest juba korduvalt üritatud. Kõik takerdus hindade taha. «Teemante hinnata ja hindu kontrollida on hirmus raske,» ütles JPMorgani fondihaldur Londonis Ian Henderson. «Põhimõtteliselt ongi hind paigas vaid sel hetkel, kui keegi mõne ära ostab.»

Ja isegi kui teemandibörside liidu hinnastandardid kasutusele tuleksid - mis liiki kalliskividega siis kauplema hakataks? Asjatundjate sõnul piirduks investeerimine teatud liiki ja teatud kaalukategoorias lihvitud teemantidega, näiteks üle ühe karaadi raskustega. Läbipaistvate hindadega kalliskiviliigid moodustaksidki siis teemantide «standardpaketi».
Ühtlasi oleks tarvis elektroonilist börsiplatvormi, mida toetaks palju suurem teemantide hulk, kui täna kauplemiseks kättesaadaval on.

Avatud kauplemisplatvorm sõltuks suuresti lihvitud teemantidega kauplejate koostöövalmidusest, keda peaks kuidagi motiveerima väärtpabereid väljastama. De Beers usub, et võiks selleni jõuda läbi oma toorteemantide ostjate võrgustiku, kel on kokkuvõttes teemandimüügi üle suur mõju.

«Jutuajamisi sel teemal on olnud, samuti on meil paar mõtet, kuidas oma ekspertiis siin käiku lasta. Kui inimesed küsivad, kuidas teemantides 100 miljonit dollarit kokku panna, võivad nad teha seda meie kliendivõrgustiku kaudu,» ütles Lussier. Muutuste järele lõhnab siin igal juhul. «Alles hiljuti tõrkus De Beers isegi tunnistamast, et teemandid üldse maavara on,» ütles üks investoritest. «Võib-olla on viimane traumaatiline aasta firmale ja tema tarnijatele lõpuks selgeks teinud, et traditsioonilistest mudelitest enam ei piisa.»

«On aeg, et tööstusharu endale alternatiivsed müügikanalid looks ja need ka käiku laseks,» ütles Singer. «Ja hindamissüsteemid on ju juba paigas, eriti kui võrrelda seda teiste niši-varadega nagu vein, postmargid või uraan.»
Siit aga küsimus. Teemantide aegumatus väärtuses ei kahtle ju keegi. Miks ei ole nendega kauplemiseks siis isegi nii head avalikku infrastruktuuri nagu veini puhul?


Copyright The Financial Times Limited 2009.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles