Eesti poelettidel müügil olevatest küünaldest moodustab kodumaiste tööstuste toodang ligi poole. Suur edu saadab ka viimastel aastatel aina populaarsemaks muutunud õueküünlaid.
Kodumaised küünlad tõrjuvad impordi välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal tegutseva Hansacandlei müügijuhi Jaanus Ruubeni sõnul on sissetoodud ja Eestis toodetud küünalde osakaal poelettidel laias laastus võrdne, kuid erinevates rühmades on kord ees import- ja kord kodumaine kaup.
Kui palju Eestis aastas küünlaid müüakse, ei oska suuremad küünlatootjad öelda, sest statistika puudub. Ruubeni sõnul hindavad nemad oma toodangu osakaalu 25-30 protsendile, kuid seegi on erinevates tootegruppides kõikuv.
Müük suureneb
Eesti teise suurema küünlatootja Flora Kadrina turundusdirektori Riina Jäetma sõnul on nende läbimüügid aasta-aastalt kasvanud, kuid oma turuosa ei soostunud ta arvama. «Probleem on lihtsalt selles, et kogu turu kohta täpseid andmeid pole ja seetõttu on ka oma osa raske hinnata,» märkis ta.
Kui aastaid on küünal eestimaalastele olnud ikka jõulude ja aastavahetuse kaup, siis järjest enam on hakatud küünlaid põletama ka muul ajal. «Küünalt kasutatakse kogu pimeda aja vältel väga aktiivselt, sest inimesed hindavad soojust ja hubasust, mille küünal kahtlemata loob,» põhjendab Jäetma.
Viimastel aastatel väga populaarseks saanud õueküünlaid kasutatakse Jaanus Ruubeni kinnitusel aga palju ka suvel, sest õuekaunistusena mõjub see väga efektselt. «Liiati pole küünla ostmiseks tehtav kulutus kuigi suur, mistõttu inimesed ostavad õueküünlaid kaunistuseks päris palju,» kinnitab ta.
Kui paarikümne aasta eest tuli inimesel õnnelik olla, kui ta poest endale nääriõhtuks kuusele küünlad sai, siis praeguseks on küünalde valik muutunud väga laiaks alates väikestest kuuseküünaldest kuni õue-, lõhna- või eksklusiivküünaldeni välja.
Pirita Selveri juhataja Sigrid Õige kinnitusel on küünalde hinnaskaala olenevalt sordist küllalt lai, kuid kodumaise ja importküünla hinnatase püsib ühel tasapinnal. «Ühest küljest on hind paljudele küll oluline, kuid otsuseid langetatakse tihti ka oma kogemustest ja kaubamärgist lähtuvalt,» ütles ta.
Dekoratiivküünlad popid
Õige toob esile ka seda, et inimesed on järjest enam hakanud hindama dekoratiivküünlaid ja erinevaid värve. Kui mõne aasta eest osteti põhiliselt valgeid ja punaseid küünlaid, siis praegu on populaarseteks värvideks ka näiteks sinine ja roheline.
Riina Jäetma hinnangul on aasta-aastalt aga vähenemas kuuseküünalde osakaal, sest jõulupuul kasutatakse järjest enam vilkuvaid elektriküünlaid. «Sellise järelduse võiks teha vähemalt läbimüüki vaadates,» arvas ta.
Sigrid Õige kinnitusel on elektriküünlad inimeste seas tõepoolest populaarsust kogunud ning neid ostetakse päris palju. «Inimestel on suur huvi ka näiteks tõrvikute vastu, mida seni on peetud rohkem suviseks kaubaks,» märkis ta.
Kuigi inimesed kasutavad küünlaid järjest enam aasta ringi, kinnitavad nii tootjad kui ka kaupmehed, et müügis on hiilgeajaks ikkagi jõulud ja aastavahetus, mil läbimüügid tõusevad kordades ja kauplused laiendavad märkimisväärselt oma valikut.
Riina Jäetma sõnul on Eestis toodetud küünlad väga kvaliteetsed ega jää millegagi alla importkaubale. «Samas on meie poodides ka ohtralt viletsat kaupa, mis põleb kiiresti ning ebaühtlaselt,» märkis ta.
Küünla kvaliteet sõltub Jäetma kinnitusel eelkõige selle valmistamiseks kasutatud parafiini kvaliteedist. Põlemisel on oluline ka tahi asetus ja põlemiskeskkonna tingimused.