Schengeni rahastust tehtud kulutused said Euroopa Komisjoni heakskiidu
20. november 2009, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal saadetud Schengeni rahastu kasutamiskontrolli lõpparuandega tunnistas Euroopa Komisjon kõik Eesti poolt tehtud kulutused abikõlbulikeks. See tähendab, et Eesti on sihtotstarbeliselt kasutusele võtnud kokku 77 miljonit eurot ning rahastust tehtud kulutused tagasimaksmisele ei kuulu.
Siseministeeriumile saadetud kontrolli lõpparuandes kinnitab Euroopa Komisjon, et kõik perioodil 2004-2007 Schengeni rahastust tehtud kulutused on tingimustele vastavad, teatas siseministeerium.
«Kahtlemata on see Euroopa Komisjoni poolt Eestile väga hea sõnum, mis näitab ühtlasi ka projekti edukust. Tänu Schengeni rahastu abile on riik saanud liitumiseks vajalikesse ettevalmistustesse investeerida üle 1,2 miljardi krooni,» ütles siseministeeriumi kantsler Märt Kraft.
Siseministeeriumi nõuniku Piret Lilleväli sõnul on Euroopa Komisjon eelnevalt põhjalikult auditeerinud kõiki Schengeni rahastu kasutamise aspekte. Kasutusperioodi vältel teostati järelevalvet Eesti poolt rakendatavate Schengeni rahastu juhtimis- ja kontrollsüsteemide üle. Perioodi järgselt uuris Euroopa Komisjoni audit hanke- ja finantsdokumente ning tehti ka kohapealseid kontrolle.
Schengeni rahastu loodi selleks, et aidata uutel Euroopa Liidu liikmesriikidel valmistuda Schengeni õigusruumiga liitumiseks. Suurem osa Eestile määratud summast kasutati välispiiri tugevdamiseks, seal hulgas uutele infosüsteemidele üleminekuks.
Schengeni rahastu raames hangiti dokumentide ning piiri ületavate isikute ja transpordivahendite kontrolliks vajalikke seadmeid ning uuendati andmeside süsteeme ida- ja merepiiril. Samuti parandati Eesti idapiiri infrastruktuuri ning renoveeriti kordoneid ja piiripunkte. Investeeriti ka vaatlus- ja transpordivahenditesse ning renoveeriti senist piirivalvetehnikat. Lisaks said piirivalvurid vajalikku koolitust ja täiendõpet.
Rahastu toel arendati ka politsei infosüsteemi ja tehnilist võimekust ning loodi uus viisaregister ja mobiilsed töökohad migratsiooniametnikele. Biomeetriliste dokumentide kasutuselevõtuks hangiti kiiret ja efektiivset isikutuvastust võimaldav süsteem.
Kõigile abi saavatele riikidele jagatud toetussumma oli kokku 961 miljonit eurot. Eesti sai sellest kasutamiseks 77 miljonit eurot. Kõik abi saanud liikmesriigid pidid Euroopa Komisjonile esitama üksikasjalikud aruanded ja põhjendavad selgitused toetussummade kasutamise kohta. Eesti poolt on Schengeni rahastu kasutamise eest vastutavaks asutuseks siseministeerium.