Rein Kilk vaeb Pihkva sadama ostmist

Pärnu sadama aktsionär ning Tartu jõesadama omanik Rein Kilk peab Pihkva oblastijuhtidega läbirääkimisi Pihkva sadama ostmiseks, et kindlustada edukas kaubavedu Pihkva ja Tartu vahel.

«Meil on läbirääkimised küll, aga need on teatud sordiini all, ega ikka päris nii ei ole, et läheme ja hakkame seal (Pihkvas - toim) kamandama,» kommenteeris Kilk Pihkva sadama ostmise tõenäolisust. «Teatud läbirääkimised käivad, aga seda ei saa veel pikemalt kommenteerida.»

Pihkva oblasti kuberner Vladimir Blank teatas aga, et Kilgi kavatsus osta Pihkva sadam on igati teretulnud. «Kilgi avaldus viitab sellele, et kuberneril ja oblasti administratsioonil õnnestus veenda välis- ja Venemaa investoreid, et Pihkva oblast on igati soodne koht investeeringuteks ja äritegevuse arendamiseks,» väitis Blank ETA-le.

Kuberner torgib tagant

«Praegu, mil tulekul on laevaliiklust puudutavate lepete allakirjutamine, paistavad investeeringud Pihkva ja Peipsi järve laevaliiklusse ahvatlevad,» ütles Blank ja lisas, et peale Kilgi on asja vastu tundnud huvi veel vähemalt kolm suurettevõtet.

Kilgi sõnul uurib ta praegu Pihkva sadama olukorda. «Oleme uurinud küllalt pikalt ja mingi pilt on juba silme ette tekkinud. Meid huvitab siiski eeskätt laevaliiklus, mitte kinnisvara omamine,» rääkis Kilk. Ta lisas, et Pihkva sadam vajab «pehmelt öeldes» miljonitesse kroonidesse ulatuvaid investeeringuid.

Pihkva sadama enamusosalus kuulub praegu erakapitalile ning vähemusosalus kohalikule administratsioonile.

Kilgile pakub peale reisijateveo alustamise Venemaa ja Eesti vahet huvi ka puidu sissevedu Tartu jõesadamasse ning sealt edasi enda osalusega Pärnu Sadama kaudu mujale Euroopasse.

Leping valmis

«Kui saaks laevaliiklusega ühegi lisaprotsendi välisturistidest Tallinnast Tartusse meelitada, siis oleks see võit,» rääkis Kilk. «Tartu Sadama kaubakäsitlus suureneks umbes kaks korda. Töötleme praegu ümber 150 000 tonni liiva, suudaksime tuua Venemaalt puitu juurde umbes 100 000 tihumeetrit aastas.»

Kilgi sõnul kestavad läbirääkimised Pihkva sadama ostmise üle veel vähemalt paar kuud. «Loodan, et midagi selgub navigatsioonihooaja alguseks tuleval aastal.»

Teisipäeval sai Vene ja Eesti ekspertide järjekordsel kohtumisel allkirjaküpseks Peipsi rahvusvahelise laevaliikluse korraldamise leping. Kui seni tohtisid Vene seaduste kohaselt Vene sisevetel sõita laevad ainult Venemaa lipu all, siis leping lubab Peipsil Vene poolele sõita ka Eesti laevadel, ent seda erinimekirjade alusel.

Seega ei saa lepingu kohaselt Venemaale purjetada iga asjaarmastaja, küll aga iga aasta jaanuari lõpuks valmivas nimekirjas seisvad alused, lausus läbirääkimiste delegatsiooni juht Rene Treial.

«Seadus lubab Vene sisevetesse laevu eraldi otsuste alusel ning seetõttu tuleb teha iga aasta 31. jaanuariks nimekiri alustest, mis võivad vastastikku sadamaid külastada,» selgitas Treial. «Vene poolel on tekkinud Moskva tasandil poliitiline tahe see leping võimalikult ruttu sõlmida.»

Treial avaldas lootust, et teisipäeval lõplikult kooskõlastatud leping saab Eesti teede- ja sideministri ning Venemaa transpordiministri allkirjad tuleva aasta algul.

Treiali kinnitusel on loota, et laevaliiklus Tartu ja Pihkva vahel algab tuleva aasta kevadel, ent seni on korraldamata nii piiriületuspunktide kui tolli töö kahe riigi sadamates. «Raske öelda, kui paindlikud on ametkonnad, mis peaks sellega tegelema.»

Tartu-Pihkva laevaühenduse taastamise initsiaatori Rein Kilgi kinnitusel saab tuleval kevadel viis aastat päevast, mil alustati jõupingutusi rahvusvahelise veeliikluse taastamiseks Peipsil.

Tagasi üles