Seli: ükskõik, mida ma teen või ei tee, jälle on jama
20. november 2009, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu noobleima büroohoone lifti lõpp-peatus on 13. korrusel, edasi tuleb avada metalluks ja veel ülespoole rühkida. 14. korruse ainus asukas on Emajõe Ateena halliks kardinaliks peetav Neinar Seli.
Õigupoolest on Plaskul veel pisike 15. korrus kuulsa korgi sees, kuhu saab vantsida mööda keerdtreppi.
Siin on mõned tugitoolid ja diivan, milles istudes saab nautida parimat vaadet Tartule. «Seda magamistuba ei ehitanud siia mina, vaid Estiko eelmine juht Kalju Hellenurm,» püüab Seli tagasihoidlikku joont hoida.
Tõepoolest – Seli eelkäija Hellenurm ehitas Plasku 1998. aastal ehk eelmise majanduskriisi hakul, toona läks see maksma koha Hellenurmele ja ega ei jäänud palju puudu ka Estiko enda olemasolu ohtusattumisest.
Nüüd aga suutis Hellenurme omal ajal Estikost välja tõrjunud Seli ise ajastada Plasku kõrvale Tasku valmimise täpselt uue majanduskriisi avaakordideks.
Tasku eksklusiivkaubanduse kontseptsiooni kohal ripub pirakas küsimärk ja Estiko püüab juba kevadest saati leida firmat, mis teeks hoone ühte tiiba toidukaupluse tavalise masuaegse inimese jaoks.
Äsja teatas aga tõenäolisim kosilane Prisma, et äri jääb seekord katki. «Teeme Taskut ringi ja see hoone ei ahista enam nii, et peaks pankade ees piinlikkust tundma,» lisab Seli ja märgib mõtlikult: «Omal ajal oli meil siin kaks toidukaubandusketti, kes võitlesid ankurrentniku koha pärast.»
Niiditõmbaja või mitte
Seli tunnistab, et esialgne toidukaubandusest loobumine Taskus oli viga. «Suured konsultandid – kes oli Rootsist ja kes tuli Kanadast – on minu jaoks täielikult devalveerunud. Oleks pidanud mõtlema oma lihtsa talupojamõistusega,» nendib ta.
Lisaks Seli äridele pakendi- ja mööblitootmisest kinnisvaraarenduseni pakub meediale huvi tema roll Reformierakonna, seeläbi Tartu linna ja ka terve Eesti riigi juhtimises.
Seda, et see roll ei ole vähemasti Tartu puhul kaugeltki väike, karjuvad opositsionäärid ja sosistavad kuluaarides reformierakondlased ise.
Seli väitel on aga tema mõju kõvasti üle hinnatud. «Ma ei ole mitte mingi kulissidetagune vaikne niiditõmbaja, pigem on minu probleemiks see, et olen oma seisukohti liiga avalikult ja valjuhäälselt välja öelnud ja just selle hääle kõlamise tõttu mind üle tähtsustataksegi.»
Kõigepealt loobus Seli kandideerimast riigikogusse ja nüüd Tartu linnavolikokku. «Mida ma nüüd veel tegema pean? Ükskõik, mida teen või ei tee, jälle on jama,» lisab mees.
Seli on siiski praegugi Reformierakonna Tartu piirkonna juhatuse liige ja ei saa olla päris juhuslik, et Estiko Plastari juhist Triin Anette Kaasikust sai Tartu uus volikogu aseesimees ja sama firma endisest tootmisdirektorist Raimond Tammest sai – kas sa näed – uus abilinnapea.
Seli tunnistab, et Kaasik ei kuulunud enne Estiko Plastarisse tööleasumist oravate ritta. Samamoodi ei tee ta saladust, et nii Tamm kui Kaasik on talle meelepärane täiendus Tartu poliitelus. «Kaasik lubas mulle omal ajal, et kandideerib volikokku siis, kui mina enam ei jaksa,» lausub Seli. «Nüüd mina enam ei jaksa.
Tõin enda ... (parandab ennast) või Reformierakonna nimekirja Tartus sel aastal kümme uut nime,» ütleb Seli. «See on ka minu kui piirkonna juhatuse liikme ülesanne.»
Seli ei räägi siiski kaasa üksnes abilinnapea määramisel. Ei, tema sõnal on kaalu ka abilinnapea määramata jätmisel. Näiteks praegu riigikogus istuv Hannes Astok tahtis saada viimaste koalitsiooniläbirääkimiste aegu taas Tartu abilinnapeaks ja sellest teadasaanuna läkitas parajasti Ameerikas viibiv Seli erakonna siselisti kirja.
Kirjas tuletas Seli pikalt keerutamata meelde mõningaid Astoki läbi viidud ja Tartule ebamõistlikult kulukaid hankeid ning andis ühemõtteliselt mõista, et see mees ei peaks Tartu juhtimises osalema.
Nagu näha, ei saanudki Astokist Tartu abilinnapead.
Seli soovitab Astokil vahelduseks erasektoris õnne katsuda, et riigikogus paratamatult kaotsi minev värskus tagasi saada. Selil endal Astokile tööd pakkuda ei ole. Kunagi mõne aasta suurettevõtja alluvuses töötanud Astok on Seli hinnangul selleks liiga laisk. «Ta ei ela mitte selleks, et töötada, vaid töötab selleks, et elada.»
Vaja värsket verd
Kui küsida Seli erakonnakaaslastelt ja teiste hulgas ka Astokilt, kui mõjukas niiditõmbaja on Seli Reformierakonnas ja Tartus, jäävad vastused vägagi napisõnaliseks. Seli aastaid tundnud Astok teatab, et ta ei oska öelda.
Ühest küljest ei taheta endast Seli kiitmisega lipitseja muljet jätta, teisalt leiab Tartus näiteid ettevõtjatest ja poliitikutest, kelle käsi ei ole pärast Seliga tülli minemist enam hästi käinud...
Reformierakonnas on praegu kaks suunda. Enesekindlama suuna väitel ei läinud erakonnal viimastel valimistel sugugi halvasti, aga Seli kuulub teise suunda, mille väitel oli tegu kaotatud valimistega ja vaja oleks tõsist eneseanalüüsi.
Valimised kaotati Seli hinnangul seetõttu, et osa erakonna ammuseid liikmeid on jäänud kauaks mugavlema. Enesega rahulolu ja võõrandumise määr on kasvanud liiga suureks. «Värsket verd on juurde vaja,» lisab Seli.
Suurettevõtja hinnangul jätab Reformierakonna üldine kuvand valijate seas praegu soovida: osa liigse rahulolu käes mõnulevatest oravatest on suutnud jätta tervest erakonnast ülbevõitu mulje.
Oma ammust tuttavat Andrus Ansipit peab Seli siiski praegusel ajal õigeks meheks riiki juhtima ja leiab, et ehkki Ansipile heidetakse juhina ette autoritaarsust, kulub see omadus pigem marjaks ära. Ansipi vigadest kõneledes moodustuvad Seli sõnadest laused aga aeglasemalt kui ükskõik millisel muul teemal rääkides.
Niipalju siiski selgub, et Ansip teeb pensionäridele pensionide säilitamist pidevalt rõhutades vea ja seda sootuks muudel põhjustel kui seni väidetud. «Pensionärile pole usaldusväärne mitte see, et räägitakse korduvalt pensionide säilitamisest, vaid pigem see, kui rääkimise asemel lihtsalt ei vähendata pensione,» selgitab Seli. «Pensionär kuulab jutu ära, aga läheb ikka panka ja võtab raha välja, et veenduda selle allesolekus. Pensionäri jutuga ei võta.»
Neinar Seli
• Saab 7. detsembril 50-aastaseks.
• Elupõline tartlane.
• Abielus, kaks tütart ja üks poeg.
• Lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, kaitses 1990. aastal bioloogiakandidaadi kraadi.
• 1981–1995 Tartu Ülikooli õppejõud.
• 1983. aastal sai NSVL meistersportlaseks vasaraheites ja 2004. aastal maailmameistriks seenioride klassis.
• 1987–1994 Tartu Ülikooli õppe- ja spordibaaside juhataja.
• 1994– Rondami nõukogu esimees.
• 1999– Estiko nõukogu esimees.
• 1999–2003 riigikogu liige.
• 1996–2009 Tartu linnavolikogu liige.
• Kuulub mitme asutuse ja firma juhatusse ja nõukogusse, näiteks Tartu Veevärgi nõukogu esimees, Wermo nõukogu esimees, Tallinna Sadama nõukogu esimees ja Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige. Peale selle Reformierakonna asutajaliige, Eesti Olümpiakomitee asepresident, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige, Tartu Rotary klubi juhatuse liige ja ekspresident, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige ja Eesti Reservohvitseride Kogu juhatuse liige.