Võlgades firmade taassünnid väljuvad kontrolli alt

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiamäe autokooli omanik Kalev Lood nimetas firma ümber Florino autokooliks, endiselt Riiamäe autokooli nime kandval kodulehel palub Lood aga klientidel raha koolituse eest kanda oma uue ettevõtte Capitellum OÜ arvele.
Riiamäe autokooli omanik Kalev Lood nimetas firma ümber Florino autokooliks, endiselt Riiamäe autokooli nime kandval kodulehel palub Lood aga klientidel raha koolituse eest kanda oma uue ettevõtte Capitellum OÜ arvele. Foto: Margus Ansu

Isegi väikeettevõtjad on ära õppinud ajakirjanikke juba haigutama ajava skeemitamise: võlgades firma vahetab nime ja läheb pankrotti, bisnis jätkub täie hooga juba uues firmas ja puhtalt lehelt.


Viimasel ajal peab paraku haigutama järjest sagedamini ja ka Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme Ivo Raudjärve hinnangul võiks riik ettevõtete ümberkantijatega aktiivsemalt tegeleda. «Siis hakkavad ka ettevõtjad ise sellisest tegevusest hoiduma ja saavad aru, et aus pankrot on mõistlikum otsus kui nipitamine,» usub Raudjärv.

Seadus annab nipitajate pigistamiseks tegelikult piisavalt võimalusi – juhul kui raskustes ärimees jätkab senist tegevust uues firmas, võib riik kasseerida vanasse firmasse «unustatud» maksuvõla sisse uuelt ettevõttelt.

Kasu ei pruugi olla ka vana ettevõtte jätmisest tankisti hoolde, sest maksu- ja tolliamet võib nõuda osa maksuvõlast sisse otse firma endiselt juhilt.

Maksu- ja tolliamet on tänavu algatanud vaid umbes 60 ülemineku- ja vastutusmenetluse juhtumit, samas teab ainuüksi Eesti Autokoolide Liidu juhatuse esimees Enn Saard kuut-seitset autokooli, mille juhid on eelmise ettevõtte pankrotistudes alustanud uue firmaga puhtalt lehelt. «Kuna riik lubab seda, siis kasutatakse ära riigi lohakust,» lausus ta.

Lihtne näide – mullu teenis Kalev Loodile kuuluv ja Tartus teada-tuntud Riiamäe autokool 260 000-kroonise kahjumi ja ka firma omakapital kukkus 200 000 krooniga miinusesse. Seepeale oleks Lood pidanud lisama ettevõttesse kapitali või marssima kohtumajja ja andma sisse pankrotiavalduse.

Lood valis aga kolmanda tee: tänavu veebruaris nimetas ta Riiamäe autokooli ümber Florino AK-ks ja samast kuust hakkasid kuhjuma ka ettevõtte maksuvõlad. Praeguseks on Florino AK-l  333 000-kroonine maksuvõlg. Endiselt Riiamäe autokooli nime kandval kodulehel palub Lood aga klientidel kanda raha koolituse eest oma uue firma Capitellum OÜ arvele. Capitellum on täiesti uus firma, loodud alles sel kevadel.

Kui Postimees küsis Loodilt, miks ta Riiamäe autokooli pankrotiavaldust õigel ajal ei esitanud, päris mees vastu, miks ta seda kommenteerima peab. «Öelge, mis siin seadusevastast on?»

Ivo Raudjärve sõnul ei ole firmade tegevuse massilised ülekolimised võlgadeta ettevõtetesse kaugeltki vaid autokoolide probleem. Sageli panevad raskustes firma omanikud ettevõtet enne selle pankrotti juhtima variisiku. «Vaatasime äriregistri teabesüsteemist tuntud tankistide tegemisi,» rääkis Raudjärv. «Selliste likvideerijate kätte läinud ettevõtete endistest juhtidest suurem osa pani kõrvale kohe uue firma püsti.»

Suhtekorraldusfirma omaniku ja juhi Janek Mäggi hinnangul pole siiski pikka pidu väikeettevõtjatel, kes hiilivad mööda kohustustest riigi ja teiste võlausaldajate ees. «Turul püsimine muutub sellisel juhul üsna keeruliseks ja raskeks,» lausus ta.

Riik ei ole Mäggi hinnangul iseenesest sugugi nõrk võlausaldaja, küll aga on tegu praegu kõige vähem kahjuliku võlausaldajaga. «Riik on iseenesest väga tugev ja võib sulle tekitada rohkemgi kahju kui mõni koostööpartner,» lausus Mäg­gi. «Teisalt – kui sa jääd maksu- ja tolliametile võlgu, saad sa oma äri jätkata, aga kui sa jääd partneritele võlgu, võib äri jätkamine osutuda võimatuks.»
---------------------------------------------------

Maksu- ja tolliamet lubab suuremat aktiivsust

Põhja maksu- ja tollikeskuse sissenõudmise erimenetluse osakonna juht Tanel Ermel lubab, et keerulisemate maksuvõlgadega tegelevate ametnike hulk suureneb.

Kas maksuvõlgades ettevõtete tegevuse üleviimine uutesse, võlgadeta firmadesse on kasvav probleem?


See on praegu kasvav trend. Ettevõtte varjatud üleminekud tekitavad turul ebatervet konkurentsi, sest konkurentsieelis saavutatakse makse maksmata jättes.

Kui palju ametnikke maksu- ja tolliametis (EMTA) selliste juhtumitega tegeleb?


Sissenõudmises töötab kokku 58 ametnikku ja keskmist menetluste hulka me ei jälgi – mõnel on üks üliraske kaasus töös, teisel aga kolm-neli lihtsamat juhtumit.

Amet on suurendanud ja suurendab ka tulevikus jõudlust keerulisemate maksuvõlgade sissenõudmise juhtumitega tegelemiseks.

Kui palju on EMTA saanud vihjeid seoses maksuvõlgade jätmisega vanasse ettevõttesse ning sarnase tegevuse jätkamisega uues firmas?

Vihjeid tuleb sissenõudmise teemal keskmiselt 15 tükki kuus.

Millal seni veel ootel juhtumid menetlusse jõuavad?


Saame maksuvõlgu menetleda kuni maksuvõlgade aegumiseni. Ettevõtte ülemineku või vastutusotsuse väljastamise piiraeg rikkumisest on kuus aastat. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles