Valitsus kaalub erafirmadelt raamatupidamise ostmist

Raamatupidamise liitmine toob kokkuhoiu mitme aasta pärast.

FOTO: graafika: Silver Alt

Veel sel kuul arutab valitsus riigiasutuste raamatupidamise ja muude tugiteenuste liitmist, lahtine on aga, kas seda hakatakse ostma erafirmadelt.



Rahandusministeerium paneb lauale projekti, kus ministrid peavad tegema poliitilise valiku. Valida on, kas riik hakkab tugiteenuseid (raamatupidamine ja personaliarvestus ning nendega seotud IT) ostma erafirmadelt või loob ise vastava teeninduskeskuse.

Postimeest nõustanud allikas viitas, et rahandusministeerium on pigem erafirmadelt teenuste ostmise vastu. Samas on valitsusringkondades piisavalt mõjukaid inimesi, kes leiavad, et parim lahendus oleks panustada just erafirmadele.

Need inimesed usuvad, et erafirma suudab teenust pakkuda odavamalt ja tõhusamalt. Oluline on ka reformi kiire tegemine, mitte selle venitamine mitme aasta peale.

Praegu kaks huvilist


Rahandusministeeriumi projektijuht Marek Helm polnud nõus ütlema, kumba varianti tema juhtimisel mitu kuud töötanud meeskond tõhusamaks peab. Hoolimata teeninduskeskuse juriidilisest vormist ostetakse tarkvara erafirmadelt.

«Loodetavasti novembris leiab valitsus aega asja arutada ja nüüd oleks aeg hakata tegelema otsustamisega,» märkis Helm. Riigi teeninduskeskuse loomise vastu on huvi tundnud tarkvarafirma Helmes taha koondunud ärimehed, teine tõsisem huviline on olnud Webmedia.

Helm on nende kahe ärimeeste grupiga viimastel kuudel ka läbirääkimisi pidanud. Kui valitsus peaks otsustama erafirmade kasuks ja teeb riigihanke, siis tuleb pakkujaid võib-olla juurde.

«Konsortsium on oma ettepanekud rahandusministeeriumiga kirjalikult kooskõlastanud ja saadud tagasiside põhjal neid ka kohendanud,» lausus Helmese juht Jaan Pillesaar. «Ootame, millal rahandusministeerium selle teema valitsuskabineti päevakorda paneb.»

Helmese konsortsiumi üks osapool on juhtimis- ja raamatupidamistarkvara SAP vahendaja. Helm märkis, et SAP tarkvara hakkab kogu riik rakendama niikuinii, osal riigiasutustel on see juba kasutusel. Helm lisas, et see ei anna aga Helmese konsortsiumile eelist, sest SAPi saaks ka teised pakkuda.

Pillesaar märkis, et ministeeriumide juhtivtöötajad on mures: kui raamatupidamine läheb üle erafirmale, siis kaotab riik strateegilise kontrolli ja erasektoris tekkib monopoolne raamatupidamisfirma.

«Meie uuendatud pakkumises on need olulised küsimused lahendatud,» lausus Pillesaar, lisades, et erasektor teeb riigi soovi korral kõik vajalikud investeeringud.

Suur säästuvõimalus

Helmese konsortsiumi liikmed leiavad, et ainuüksi raamatupidamist liites võib riigieelarvest säästa ligi 700 miljonit krooni aastas. «Riik saab endale täies ulatuses standardiseeritud ja läbipaistva raamatupidamise ning personaliarvestuse. Riigi arveldustes võetakse kasutusele e-arved oluliselt varem, kui praeguses ajakavas on ette nähtud,» loetles Pillesaar avaliku sektori võite.

Helmi projekti järgi saaksid riigiasutused selle kõik aga ka siis, kui asja korraldab täielikult riik ise. Kui valitsus annab projektile heakskiidu, siis kuluks veel pool aastat seadusemuudatuste vastuvõtmiseks riigikogus. Tuleva aasta jaanipäevast peaks aga riigi tugiteenuste ühendasutus alustama. Tõenäoliselt hakkab uus keskus olema Tartus, võib-olla ka Pärnus või Viljandis, igatahes kuskil mujal kui Tallinnas.

Tagasi üles