Aktsiisitõus kergitab sigarettide hinda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suitsumeeste elu läheb aina kibedamaks.
Suitsumeeste elu läheb aina kibedamaks. Foto: Raigo Pajula

Euroopa Liidu riikide kokkulepe tõsta tubakaaktsiisi miinimummäära annab hiljemalt 2018. aastal ka Eesti suitsumeeste rahakotile järjekordse valusa hoobi.


ELi riikide rahandusministrid leppisid kokku tõsta 1. jaanuariks 2014 tubakaaktsiisi miinimummäär praeguselt 64 eurolt (1000 kroonilt) 90 eurole (1400 kroonile) tuhande sigareti kohta.



Riikidele, mis hiljuti on aktsiisi tõstnud või seda lähiajal teevad, kehtib aga üleminekuperiood 2018. aasta alguseni. Need riigid on Eesti, Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia.



Hüppeline maksutõus


Eestis on praegu aktsiisimäär 500 krooni 1000 sigareti kohta pluss 31 protsenti maksimaalsest jaehinnast. ELi senise miinimummäära ehk 1000 kroonini tõuseb Eestis tubakaaktsiis 2010. aastast jõustuva seadusemuudatusega. See tähendab, et ühelt sigaretilt tuleb hakata tasuma vähemalt üks kroon, tervelt pakilt aga 20 krooni aktsiisi. Mida kallimad suitsud, seda suurem ka maks.



Nagu öeldud, hakkab uus Euroopa Liidu miinimummäär olema 1,4 krooni ühe sigareti ehk 28 krooni paki kohta. Seda teed oleks Eestil aega käia kaheksa aastat, lihtsustatult võiks paki hinnale lisada igal aastal vaid ühe krooni. Samas on riigikogu menetluses eelnõu, millega tubakaaktsiis tõuseb juba 2011. aastal veel 20 protsenti.



Tubakatootjate assotsiatsiooni tegevjuhi Jaanus Pautsi sõnul loome sel viisil kiirustades olukorra, kus üha enam odavate sigarettide kasuks otsustavad inimesed hakkavad eelistama salakaupa. «Tarbijaile oleks kindlasti parem, kui maksutõus poleks nii suure hüppega,» lisas ta.



Ka Philip Morris Eesti esindaja Kai Raamat ütles, et on väga mures salasigarettide lihtsa kättesaadavuse pärast. See tekitab kahju kõigile seaduslikult tegutsevate ettevõtetele, samuti jae- ja hulgimüüjatele. Rääkimata salasigarettide mõjust riigieelarve laekumistele.



Salakauba pealetung

Konjunktuuriinstituudi andmetel moodustas 2008. aastal illegaalsete sigarettide osakaal Eestis 20–25 protsenti, seega jäi riigieelarvesse laekumata ligi 650 miljonit krooni käibemaksu ja aktsiisi.



Suurim mure on tubakafirmadel seotud Ida-Virumaaga. Nimelt võib Narva linnas ja selle ümbruses näha võõramaist päritolu sigaretipakke lausa tänavatel maas vedelemas. Ainuüksi Narva linnas on legaalsete sigarettide müük vähenenud aasta jooksul 40 protsenti.



ELi ministrid leppisid ka kokku, et üleminekuperioodiga riikidest toodavatele sigarettidele võivad teised liikmesriigid kehtestada piirmäära alates 300 sigaretist ühe inimese kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles