Aiakujundus vajab meistri kätt

Liiga suur osa Eesti eramupiirkondade aedadest on maastikuarhitekti õudusunenägu, ometi hakkab eestlaste huvi professionaalse aiakujunduse vastu tasapisi kasvama.

Põllumajandusülikooli maastikuarhitektuuri õppetooli lektori, väikeaedade projekteerimisega tegeleva Sulev Nurme sõnul ei telli aiakujundusprojekte üksnes rikkad inimesed.

«Tavaline tellija on küll üle keskmise jõukas, aga on ka vanemaealisi inimesi, kellel pole palju raha, kuid soov oma aed korda teha,» rääkis Sulev Nurme.

Männid maha

«Ega ka mujal maailmas tehta enam klassikalist prantsuse või inglise aeda - on selline segu. Mida rikkam tellija, seda rohkem kaldub aiakujundus eklektika poole, sest kalleid materjale kokku pannes ei tule tihtipeale väga head tulemust.»

Eestlaste aedade kujundust võiks Nurme hinnangul võrrelda kõige rohkem Rootsi ja Põhja-Saksamaa omadega. «Klantsajakirjade pildid, kust malli võetakse, on enamasti pärit sealtkandist,» seletas ta. «Igal pool sööb ennast sisse ka Ameerika, mille kujunduselemente võib tihtipeale märgata.»

Paljude Eesti rikaste seas kipub Nurme kinnitusel olema moes kiviaiaga ümbritsetud muruplats, millel heal juhul ka mõni lill. «Mida rohkem raha, seda rohkem kiputakse tahtma muru, millel saaks suure muruniidukiga sõita. Muru ei pea hooldama,» seletas Nurme. Mõnigi «stepi tüüpi aeda» ehitav omanik on selle ka mändidest puhtaks teinud.

Lisaks sedalaadi tellijatele on Nurme sõnul rikkaid kundesid, kes teavad väga hästi, mida tahavad. «Neil on hoopis keerulisemad aiad.»

Näiteks Tartu Ihaste suvila- ja eramurajooni aedadest ei kannata Nurme hinnangul mingit kriitikat tervelt 50-60 protsenti. «Aga vanemates elamurajoonides on 70 protsenti aedadest normaalsed.»

Maastikuarhitekti Andres Levaldi hinnangul on Eesti aiad kujunenud väga tihti iluaianduse puukoolide väljapanekuteks. «Kokku on pandud väga palju erinevaid ja üsna kalleid liike, aga kallis lahendus pole alati kõige õnnestunum,» rääkis ta.

Eesti aiakujundusmaitse kipub olema Levaldi sõnul eklektiline. «Midagi omapärast ma siin ei näe.»

Hea nõu kulub ära

Ehkki maastikuarhitekti nõuanded kuluvad kõigile aiapidajatele marjaks ära, on Tallinna koduaiavõistlusi võitnud aiad Levaldi sõnul ikka omaniku pea ja kätega valmis tehtud. «Kui võtta kokku kõik, ka nõukogude aja lõpuperioodil valminud hooned, siis oleks 80 protsendile aiaomanikest võimalik anda siiski mingisuguseidki näpunäiteid, kuidas asju paremini toimetada,» hindas Levald.

«Aia üldise selgroo või ülesehituse võiks arhitekt alati paika panna.»

Ka Nurme sõnul vajaks enamik Eesti aiaomanikest maastikuarhitekti konsultatsiooni. «Aga samas on eestlastel küllalt hea maitse võrreldes kas või lätlaste või hollandlastega. Eestlased üldiselt väga koledasti «mööda ei pane». Tihtipeale saadakse koerast üle, aga sabast enam ei saa.»

Aiakujundusprojektidega Nurme sõnul Eestis praegu rikkaks küll ei saa. «Inimesi, kes võiksid neid tellida, on niivõrd vähe,» nentis Nurme.

1000-3000 ruutmeetri suuruse väikeaia kujundus mustast maast kuni tulemuseni maksab Nurme hinnangul 100 000 - 200 000 krooni. Tal on siiski põhjust oodata pikisilmi aega, mil aiakujunduse tellimine pole enam üksnes ülemiste kihtide lõbu. «Kinnisvarahinnad on hakanud kerkima ja ka aia osa hinna kujunemises hakkab suurenema. Maastikuarhitekti käest aialahendust tellida on kindlasti odavam kui ise valesti teha,» lausus Nurme.