Andrus Karnau: energia börsile
10. november 2009, 00:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui oleks teadnud, et tuled, siis oleks kodunt ära läinud. Raha küsimine tekitab alati kimbatust, sest anda on kahju ja ära öelda ebamugav. Olgu siis jutt 25 kroonist või 500 miljonist eurost.
Eesti Energia tuli juba mullu valitsusse oma investeerimiskavaga, mis lubas eduka ettevõtte veelgi suuremaks ja mõjukamaks kujundada. Osaliselt on eelseisvad kulutused paratamatus, sest kliimamuutuste vastu võitlemise nõuded kujundavad elektritootmise ümber terves Euroopas.
Eesti Energia finantsjuht Margus Kaasik hindab, et firma vajab oma kapitali lisaraha viis kuni kaheksa miljardit krooni. Seda on vaja juba järgmisel aastal. Mullu sügisel olid olud veel nii head, et valitsus oli valmis puuduoleva raha oma reservidest võtma, aga olud on aastaga kõvasti muutunud.
Seitse või kaheksa miljardit leiaks valitsus ka praegu oma reservidest, aga siis oleks need ka ammendatud. Telekomi müügist teenitud neli miljardit krooni võiks panna samuti uude tulutoovasse ettevõtmisse. Aga ka siin takistab taas rahapuudus. Valitsus kulutab sel ja tuleval aastal rohkem kui maksudena laekub. Puudujääki tuleb finantseerida reservidest.
Nii et kui valitsuse laual on kaks varianti – panna ise raha Eesti Energiasse või viia kolmandik ettevõttest börsile –, siis valikut tegelikult polegi. Liisk on juba ette langenud. Valitsusel lihtsalt pole raha, mida Sandor Liive vajab oma plaanide teostamiseks. On ka teine tee – tõmmata kriips peale Eesti Energia investeerimisplaanidele.
Poliitiku suurim hirm on rahva meelepaha. Valitsuse ministrid teavad seda väga hästi. Narva jaamade erastamiskatse kümme aastat tagasi on kahtlemata üks suuremaid läbikukkumisi nii poliitilises kui ka ärilises mõttes. See on ka üks põhjus, miks valitsuse juhtpoliitikud räägivad praegu väga ettevaatlikult Eesti Energia börsiplaanist.
Ka majandusliku läbikukkumise oht on olemas, sest äkki ei tahagi investorid esmaemissioonilt Eesti Energiat osta. Väga suur see risk siiski ei ole.
Kokkuvõttes jääb alles vaid üks probleem. Kolmandiku ettevõttest börsile viies loobub valitsus tulevikus ka kolmandikust firma kasumist. See on aga üsna paljutõotav rahavoog, millest kergekäeliselt loobuda pole mõistlik.
Samas valida on valitsusel kahe võimaluse vahel. Uuendada elektrijaamu ja valmistuda naftatootmiseks või siis hoopis käed rüpes vaadata, kuidas seda teevad Eesti Energia konkurendid. Kui me tegutseda tahame, siis tuleb ka börsile minna.