Ärihaid vaatavad lootusrikkalt sõnnikuhunnikusse

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Repro

Kui maamees näeb oma talu sõnnikuhunniku juures sehkendamas ülikonnas ja lakk-kingades linnavurlet, ei ole vaja püssi järele minna. Nimekad investeerimishaid käivad mööda maad ringi ja tahavad sõnnikust elektrit teha.



Nimed Joakim Helenius, Urmas Sõõrumaa, Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis ei vaja Postimehe lugejatele tutvustamist. Kõigil neljal on huvi biogaasijaamade ehitamise vastu.



Seni on oma plaane vaka all hoidvast Heleniuse Trigon Capitalist märksa konkreetsemad kavad Sõõrumaa Baltic Biogasil ja Tamjärve ning Mõisaga seotud Nelja Energial. Nelja Energia ja Baltic Biogas küsivad praegu kumbki Euroopa Regionaalarengu Fondilt toetust kahe biogaasijaama ehituseks.



Haisu ei eritu


Ületuleval nädalal annab keskkonnainvesteeringute keskus teada, kas projektid kiideti heaks. Positiivne vastus tähendab, et tõenäoliselt on Eestis juba tuleval aastal neli uut biogaasijaama: Järvamaal Aravetel ja Oisus, Lääne-Virumaal Vinnis ning Tartumaal Ilmatsalus.



Need oleks esimesed suuremad sõnnikust ja lägast biogaasi tootmise jaamad Eestis, seni tegutseb sealägast biogaasi tootmise jaam vaid Saaremaal Jööris ning selle elektriline võimsus on vaid 0,4 megavatti.



Baltic Biogasi juhatuse liige Priit Mikelsaar ennustab, et nelja-viie aasta pärast võib Eestis olla viis biogaasijaama ja kümne aasta pärast juba kümmekond.



Biogaasijaama tööpõhimõte on iseenesest lihtne. Sõnnik ja läga veetakse suurtesse kinnistesse kääritamismahutitesse, kus eraldub 50–60-protsendilise metaanisisaldusega biogaas. Gaasi põletamise tulemusena koostootmisjaama generaatoris tekib elekter ja üle jääb veel terve hulk soojust, mida saab kasutada lähedal oleva asula kütmiseks.



Juhul kui tulevaste biogaasitootjate jutt paika peab, saavad biogaasijaama lähistel asuvate majade elanikud tulevikus oma sooja senisest odavamalt kätte.



Jaamadest endist ei eritu ei läga- ega sõnnikuhaisu, ja mis tähtsaim, pärast kääritamist allesjääv kraam sobib suurepäraselt põldude väetamiseks ega haise enam jubedalt nagu töötlemata sealäga. Haisvaim osa lägast ehk gaas põletatakse lihtsalt ära.



Mikelsaare sõnul on Euroopa juhtiv biogaasitootja Saksamaa, kus töötab 4000 sellist jaama. «Saksamaal makstakse aga biogaasist toodetud elektri eest kaks-kolm korda rohkem,» räägib ta.



Skeptikuid jagub


Selleks et biogaasitootmine Eestis ära tasuks, tulebki Mikelsaare sõnul küsida Euroopa Liidult lisaks investeeringutoetust jaama ehituseks. Samuti ei ole tema sõnul praegu biogaasijaama ehitamisel mõtet, kui jaama lähistel puudub asula, mille majade kütteks kasutada elektri tootmisega kaasnevat soojusenergiat.



Praegu Eestisse kavandatavate biogaasijaamade maksumus jääb 40–70 miljoni krooni vahemikku.



2007. aastal koos Eesti suurima sealihatootjaga Ekseko ja hiljem ka ühe Torma põllumajandusettevõtte juurde biogaasitootmist plaaninud Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman on biogaasi tootmise suhtes praegu skeptiline.


«Üldiselt ei ole Torma ja Ekseko praegu aktiivselt arendatavad projektid,» lausus ta. «Üritame tegelda projektidega, mis on majanduslikult tasuvad, ja biogaasiprojektid seda praegu ei ole.»



Leppimani sõnul on Saksamaa näitel näha, et kolmandik biogaasijaamadest ei tööta tõhusalt. «Kui aga toome selle tehnoloogia üle Eesti suhteliselt külma kliimasse ja eeldame, et tekib piisavalt biogaasi, ei pruugi see päris nii olla,» lausus ta. Sestap eelistab Eesti Energia teha praegu koostööd Eesti Maaülikooliga, kus katsetatakse biogaasi tootmist kohalikus kliimas.



Eesti seni ainus ja puhtalt sealägal töötav biogaasijaam sai Saaremaal Valjala vallas Jööri külas valmis juba 2006. aastal, aga alles mullu suudeti see enam-vähem korralikult tööle panna.



Jaama omanik Raul Maripuu ei salga, et biogaas oli esialgu nii väävlirikas, et sõi generaatori klapid lihtsalt läbi. «Rahaliselt biogaasitootmine ennast praegu ära ei tasu, ehkki ots otsaga tuleme kokku,» lausus ta.



Samas tunnistab mees, et Jööri biogaasitootmisest ülejäävast soojusest suur osa on praegu kasutamata ja ettevõte jäi lõppkokkuvõttes ilma ka ehituseks antud investeerimistoetusest. Igal juhul hindab ta biogaasitootmist keskkonnasõbralikuks tegevuseks.

Tagasi üles