Raul Allikivi: Hiina saabumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailm on kiires muutumises, senised jõujooned mängitakse ringi. Ülemaailmne majanduskriis lisab hoogu juurde, sundides riike enda tulevikku ümber mõtestama.
Hiina paistab välja selge erandina – kui mujal on majanduskasv miinuses, siis seal on praeguse kriisiaasta eesmärgiks seatud kaheksaprotsendilise majanduskasvu saavutamine ning tõenäoliselt tehakse see ka ära. Kohe-kohe on Hiina majandus möödumas Jaapanist, maailma senisest teisest suurest majandusest.
Hiinagi on viimase aastaga kannatada saanud – eksport on aastaga kukkunud isegi 20 protsendi ringis. Majandus jätkab kasvamist siseturu tarbimise kasvu ja valitsuse hoogsate investeeringute toel. Hiinlaste säästud, mis varem toitsid ameeriklaste tarbimishullustust, on pandud oma rahva teenistusse. Üks asi, milles erinevad eksperdid aga kindlasti ühel meelel on, et võrreldes teiste maailma vägevatega on pärast majanduskriisi lõppu just Hiina positsioon suhteliselt kõige rohkem tugevnenud. Tuleviku osas lisavad ebakindlust mitmed sisemised murekohad – mille seas kasvav rikaste ja vaeste vaheline lõhe, sotsiaalse toetusvõrgustiku ebapiisavus või puudumine ning keskkonnaprobleemid – on riigile tervikuna isegi olulisemad kui inimõigused või võimalik ebaadekvaatne riigikord.
Hiina on tulnud maailmaareenile selleks, et sinna jääda. Kas see meile meeldib või kas me selleks valmis oleme, on juba teisejärguline. Eestigi peab selgeks tegema, mida see meile tähendab.
Olukord ei ole tegelikult sugugi paha. Hiina asepeaministri Zhang Dejiangi visiit selle nädala alguses näitas, et me oleme kaardil ja meil on ka, millest rääkida. Tallinna Sadam on Hiina suunal tegutsenud juba pikka aega ning konkreetsetest koostööplaanidest Ningbo sadamaga on kõvema häälega räägitud alates majandusministri juhitud äridelegatsiooni visiidist Hiina kaks aastat tagasi. Praegu käivad ehitustööd ning varsti on kõik konteinerlaevade vastuvõtuks valmis.
Logistikaga seotud Eesti ettevõtjatele ongi Hiina juba selge partner. Töö käib. Aasias üldse ja eriti Hiinas aetakse äri natuke teisiti kui Euroopas tavaks. Kui põhilise töö teevad nii siin kui seal ära ettevõtjad ise, siis Aasias on selleks, et sind tõsiselt võetaks, lisaks tarvis ka selget riigi toetust. Ningbo projekti nimel tasub kõikidel tasanditel pingutada. Konteinertransiit viib edasi teiste seotud tegevuste arendamisele ning Hiina kaupade jaotuskeskuseni on jääb ainult väike samm.
Sel nädalal oli Eesti ettevõtjatele tehtud kättesaadavaks esinduslik Hiina äridelegatsioon, kelle liikmeteks suurte Hiina ettevõtete juhid. Mehed, kelle jutule pääsemiseks tuleks Hiinas ilmselt pool aastat nende sekretäri ukse taga koputamas käia. Loodetavasti sirgub sõlmitud kontaktidest nii mõnigi edukas projekt, kuid tõsiasi on ka see, et Hiina suunal edu saavutamiseks on meil teadmisi juurde tarvis.
Telliseid tuleb seina laduma hakata päris algusest. Keeleõpe. Hoolimata hiinlaste pingutustest inglise keele õppimisel on hiina keel Hiina äris edukas olemiseks elementaarne. Keeleoskajaid Eestis juba üksikuid on ning peagi Tallinna Ülikooli juurde rajatav Konfutsiuse instituut loob hiina keele õppeks kindlasti veelgi paremad tingimused. Vastavalt kahe nädala eest valitsuses kinnitatud «Made in Estonia» tegevuskavale alustatakse kahe aasta pärast hiina keele õpetamisega ka keskkoolitasandil. Tõsi, alguses küll vaid mõnes koolis. Tegu on 21. sajandi ärikeelega, mida on vaja osata.
Eesti viimaste aastate konkurentsitult kõige suurem mainekujundusprojekt on osalemine oma paviljoniga Shanghai maailmanäitusel. Ettevõtjail on praegu veel õige aeg EXPO-l osalemist planeerida. Isegi siis, kui ei ole huvi või jaksu ise mõneks ajaks Eesti paviljoni oma väljapanekuga kohale minna, tasub sinna minna kas või külalisena.
Algatusi ja mõtteid on teisigi. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda plaanib ühisprojekti Soome ja Rootsi partneritega, et tõsta Eesti ettevõtete teadmisi ja võimekust Hiina turule minekuks. Eesti IT-ettevõtted räägivad vajadusest, et e-riigi ekspordi hoogustamiseks peaks Eesti astuma Aasia Arengupanga liikmeks. Eesti kõrgkoolid loodavad, et lähiaastatel õnnestub meile õppima saada rohkem Hiinast pärit tudengeid kui seni. Hiina on tulnud meie maailmapilti ega lähe siit ilmselt enam kuhugi.
Artikli autor on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja.