Parts: Jaotusvõrk kahjustas tarbijate ja riigi huve
2. november 2009, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis oktoobri lõpus Eesti Energia Jaotusvõrgu juhile Tarmo Merele kirja, milles viitab muuhulgas sellele, et ettevõte kahjustas elektriarvestite taatlemata jätmisel nii tarbijate kui riigi huve.
Eesti Energia Jaotusvõrk esitas septembris ministeeriumile ettepaneku, millega sooviti pikendada elektriarvestite seniste taatluskehtivusaegade pikendamist kuni kauglugemisfunktsiooniga elektriarvestitele üleminekuni.
«Olete toonud terve rea erinevaid põhjendusi, mis paraku taanduvad kõik ühel või teisel moel ainult majanduslikule motivatsioonile. Samas ei ole Jaotusvõrk OÜ esitanud ühtegi metroloogilist tõendusmaterjali, mis saaks olla taatluskehtivusaja muutmise otsustamise aluseks,» märkis Parts omapoolses vastuses.
«Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid on täitmiseks kõikidele võrdselt. Kui on ette näha, et õigusakti nõuete täitmisega tekib probleeme, tuleb sellest juba eelnevalt teada anda, et võimalikke lahendusi otsida.
Antud juhtumil on taatluskehtivusaegade pikendamise taotlus esitatud pärast probleemi avalikuks tulemist ja selle laiaulatuslikku kajastamist meedias, mistõttu on alust arvata, et tegemist on tahtliku õigusaktide mittetäitmisega,» seisab ministri vastuses.
Partsi hinnangul ei kavandanudki Jaotusvõrk kauglugemise projekti valguses majanduslikust mõttekusest lähtudes tegevusi taatluskehtivusaja ületanud arvestite väljavahetamiseks, vaatamata sellele, et kauglugemise projekti tegevused katkestati seoses liitumiste ülekulu ja majanduslangusega.
Ka leidis Parts, et õigusaktide täitmine või mittetäitmine ei saa sõltuda sellest, kas võrguettevõtjatel on majanduslik motivatsioon selle rakendamiseks või mitte.
«Arvestades elektriarvestite pikki taatluskehtivusaegu (16, 12 ja 8 aastat) oli arvestite taatlemiseks vajaminevad kulutused ette prognoositavad,» hindas minister.
Kõigele lisaks viitab Parts nii tarbijate kui riigi huvide kahjustamisele.
«Olete oma kirjas korduvalt viidanud sellele, et tarbijate huvid ei ole kahjustatud. Tarbijate huvidest antud kontekstis rääkimine ei ole asjakohane.
Elektrienergia ja võrguteenuse hinna, mis on kõikide tarbijate jaoks ühesugused, sisse on arvestatud kulud nii mõõtevahendite kontrollimisele (sealhulgas taatlemiskohustuse täitmisele), vajadusel mõõtesüsteemi vahetamisele kui ka elektrienergia edastamisel tekkivate kadude katmiseks.
Seega maksavad osade tarbijate vähem kulutatud energia kinni teised tarbijad läbi elektrienergia ja võrguteenuse hindade.
Seetõttu ei saa kohe kindlasti väita, et tarbijate huvisid ei ole antud juhul kahjustatud. Lisaks tarbijate huvidele kahjustatakse ebaõige mõõtmise tõttu ka riigi huve.
Müüdud elektrienergia koguste määramine on aluseks aktsiisitasude arvutamisele. Mõõtmata jäänud elektrienergia tõttu suureneb elektrienergia kadu, mis hüvitatakse ettevõtjale tarbijate poolt võrgutasudes sisalduva kaokomponendi kaudu.
Samas on see energia tegelikkuses siiski tarbija poolt ära kasutatud ja kuulub maksustamisele. Seetõttu, kasutades teadlikult kliendi kasuks töötavaid arvesteid, jääb riigil saamata osa seadusega ettenähtud aktsiisitulust,» kirjutas Parts oma vastuses.
Kõike eeltoodut arvesse võttes teatas minister ühtlasi, et ministeerium pole nõus pikendama kehtivaid arvestite taatluskehtivusaegasid.