Euroopa otsib tervishoiutöötajaid

Liisu Arumäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vajadus on eriti õdede ja ämmaemandate järele.
Vajadus on eriti õdede ja ämmaemandate järele. Foto: AFP / Scanpix

Vaatamata euroalas jätkuvale majanduskriisile valitseb kogu Euroopa Liidus nõudlus tervishoiutöötajate järele, näitab Euroopa Komisjoni poolt korraldatud vabade töökohtade uuring.

Eile avaldatud raporti praktiliselt ainsaks valguskiireks olidki tervishoiutööstuse vajadused – eriti õdede ja ämmaemandate järele – sest üldkokkuvõttes on vabade töökohtade arv aastaga 4 protsenti vähenenud.

Nagu näib, on töövõimaluste nappus levimas suuremaid oskusi eeldavatesse sektoritesse. Esmakordselt alates esimesest vastavast uuringust Euroopa Liidus on kutsealade vallas toimunud töövõimaluste 5-protsendiline vähenemine. Eelmises uuringus oli vastav näitaja 2 protsendiga kasvuteel.

Euroametnike sõnutsi loodavad nad, et avaldatud andmed aitavad riikidel keskenduda kutsealasele ettevalmistusele valdkondades, kus töökäsi vajatakse. Kriitikute sõnutsi pakuvad paljud Euroopa programmid oskusi, mida tööturul enam tarvis ei ole.

«Viimane raport kinnitab, et tervishoid on üks suurima töökohtade loomise potentsiaaliga sektoreid Euroopas, kuhu tuleb kiiremas korras suunata koolituseks vajalikke investeeringuid,» ütles ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor pressiteate vahendusel.

Vaatamata majanduse taastumise märkidele mõnedes ELi liikmesriikides püsib tööpuudus enamikes maades ajaloolistel rekordtasemetel. Augustis teatas EL euroala töötusmääraks 12,1 protsenti – kõrgeim tase alates ühisraha loomisest.

Mõnedes euroala lõunapoolsemates maades on töötus tänaseni üle kümne protsendi, Kreekas ja Hispaanias aga kõvasti üle kahekümne ehk vastavalt 27,6 ja 26,3 protsenti.

Värskete andmete valguses kahaneb vabade töökohtade hulk euroala kriisiriikides veelgi. Lisaks Portugalile, Hispaaniale ja Küprosele – kõik nn paketiriigid – on vabade töökohtade arv 2012. aastal teravalt vähenenud ka Sloveenias ja Bulgaarias.

Ülejäänud paketiriigid Iirimaa ja Kreeka jäid antud uuringust kõrvale. Sloveenia on pikemat aega panganduskriisis, mõnede euroametnike arvates on just nemad järgmine abipaketi kandidaat.
Töövõimalused vähenesid oluliselt ka euroala «tuumikriigis» Hollandis – 20 protsenti 2012. aastaga.

Kõige rohkem lisandus vabu töökohti Lätis ja Leedus. Mõlemad Baltimaad sattusid finantskriisi alguses teravasse majanduslangusse – et seejärel kiiret taastumist kogeda.

Balti trio kolmas liige Eesti on samuti näinud töövõimaluste mõõdukat kasvu, nagu ka Suurbritannia ja Rumeenia.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja tööpuuduse küsimustes Jonathan Todd ütles, et vabade töökohtade rohkenemine tervishoiuvaldkonnas peegeldab demograafilisi nihkeid, mitte ELi kriisimeetmete võidukäiku.

«Muidugi tahaks selle ELi poliitika kontole kirjutada,» tunnistas Todd. «Aga kasvu tegelik põhjus on elanikkonna vananemine, trend kvaliteetsemate teenuste suunas ning profülaktilise ravi kasvav osakaal.»

Copyright The Financial Times Limited 2013

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles