Laenuandjad leiavad uusi seaduseauke
31. oktoober 2009, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirlaenuandjad on küll hakanud täitma kevadel jõustunud seadusesätteid, ent leiutavad üha uusi nippe, kuidas rahalaenajatel nahka üle kõrvade tõmmata.
Seadusemuudatused piirasid kiirlaenude intresse ja kohustasid kiirlaenupakkujaid inimesi laenu tingimustest põhjalikumalt teavitama.
Tarbijakaitseameti sügisene kontroll näitas, et firmad püüavad seadusest siiski kõrvale hiilida, tehes oma lepingutingimustesse muudatusi, mis kõiguvad lubatava ja lubatamatu piiril.
«Nad muudavad pidevalt lepingutingimusi, kas või kohtuotsustest tulenevalt,» rääkis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.
Kui näiteks riigikohus on otsustanud, et teatud tingimusi ei tohi lepingus kasutada, siis kiirlaenupakkujad küll muudavad neid, aga nii, et need võivad teisel viisil seadusega vastuolus olla.
Pidev kompamine
«On jõustunud üks kohtuotsus. See puudutab leppetrahvi, mida ei tohi enam olla,» tõi Turetski näite. «Nüüdseks on kiirlaenufirmad aga pannud lepingutingimustesse teisi trahve. Kogu aeg otsitakse erinevaid võimalusi ja variante.»
Sel põhjusel ei pidanud ta ka õigeks nimetada firmasid, kus tarbijakaitseamet rikkumisi on avastatud. «Need rikkumised, mis mõne kuu eest olid päevakorral, praegu seda enam ei ole, on uued asjad,» nentis Turetski.
Turetski sõnul puutuvad nad sageli kokku nüanssidega, mis võivad olla vastuolus heade kommete ja tavadega. «Aga tegelikult ei ole juriidiliselt üheski õigusaktis kirjas, mis on head kombed ja tavad,» tõdes ta.
Seetõttu ei saa tarbijakaitseamet neil juhtudel ka midagi ette võtta. «Mis on erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või kogenematus?» tõi Turetski teise näite.
«Seda ei saa otsustada tarbijakaitseamet, selleks on pädev kohus.»
Inimesed peaksid kiirlaenulepinguid sõlmides Turetski sõnul olema väga ettevaatlikud. Kui nad siiski sõlmivad lepingu, mis hiljem tundub ebaõiglane, on võimalik pöörduda kohtusse. Turetski rõhutas, et inimesed peaks seda sagedamini tegema.
Hägused seadused
Võlanõustaja Terje Lääts seevastu ei soovita inimestel kiirlaenupakkujaid kohtusse kaevata, kuna sellega kaasnevad väljaminekud, nagu riigilõiv ja menetluskulud. Kui inimene arvab, et kiirlaenufirma nõuab temalt liiga palju raha – näiteks on lepingus heade tavade vastane või ebaeetiline säte –, soovitab Lääts nõude tasumata jätta.
«Kui SMS-laenu andja leiab, et talle on keegi hirmsasti võlgu, siis las pöördub tema kohtusse,» ütles Lääts. Tema sõnul ei saa kiirlaenupakkujad esitada utoopilisi nõudmisi, laenu tagasimakse ei tohi ületada kahekordset põhinõuet.
Lääts rõhutas, et kiirlaenuvõtja peaks kohtupaberitele igal juhul vastama, põhjendama oma olukorda ja seisukohti ning paluma nõuete vähendamist.
Võlanõustaja kinnitusel pole tal olnud juhust, kus kohus oleks kiirlaenuandja nõude täielikult rahuldanud, kui inimene on kohtupaberitele vastanud ning ära põhjendanud, et ei ole kohustuste täitmisest pahatahtlikult kõrvale hoidnud.
See, et inimesed pole valmis kohtus aktiivselt oma õigusi kaitsma, nähtub ka kohtulahendite registrist. Kümnetest tänavu jõustunud kiirlaenusid puudutavatest otsustest on peaaegu kõik alguse saanud laenuandja hagist ning need on tehtud tagaselja ehk kiirlaenuvõtja pole kohtupaberitele reageerinud.
Turetski möönis, et nii tarbija kui ka tarbijakaitseameti seisukohalt oleks hea, kui kiirlaenude valdkonda reguleerivad seadused oleks täpsemad ja üheselt mõistetavad.
Siis ei peaks kiirlaenuandjate nippide ohvriks sattunud inimesed, keda harilikult koormavad suured laenukohustused, õigluse taastamiseks nii sageli ette võtma kallist ja pikka kohtuteed, vaid olukorra saaks lahendada tarbijakaitseamet.