Värske majandusstatistika kergitab osa analüütikute hinnangul märgatavalt ametlikult välja öeldud Eesti esimese kvartali ehmatavalt väikest majanduskasvu, mis oli 0,1 protsenti.
Väike majanduskasv öeldi välja liiga vara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuni hakul ehmatas statistikaamet Eesti avalikkust teatega, et esimese kvartali majanduskasv oli kõigest 0,1 protsenti. See mõjus külma duina pärast viimaseid aastaid, kui Eesti majanduskasvu sai nii mõnigi kord mõõta kahekohaliste arvudega ning kõik paistis minevat vaid ülesmäge.
0,1-protsendilist majanduskasvu põhjendas statistikaamet muu hulgas tagasihoidlike tulemustega ekspordi vallas, mis viitasid sellele, et siinsetel ettevõtetel on raskusi oma kaupade ja teenuste müümisel Eestist väljaspool.
Selle nädala hakul Eesti Panga avaldatud majandusstatistikas on nii teenuste kui kaupade ekspordi näitajad aga statistikaameti varem avaldatust märkimisväärselt suuremad. See süstibki paljudesse usku, et esimese kvartali tegelik majanduskasv oli ametlikest andmetest mitu protsenti suurem.
Kaks-kolm protsenti
Keegi pole küll ametlikult välja arvestanud, kui suur Eesti majanduskasv uute andmete põhjal siis olla võiks, kuid eri hinnangutes jääb see kahe-kolme protsendi kanti. Näiteks Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri hinnangul võib esimese kvartali majanduskasvu näitajaks lugeda enam kui kolm protsenti ning see näitab, et Eesti majanduse olukord ei ole kaugeltki nii hull, nagu kardetakse.
Tema kolleegi, SEB panga analüütiku Ruta Eieri hinnangul ei ole aga põhjust oodata majanduskasvu uut näitajat, sest statistikaameti ja keskpanga andmed lähtuvad eri hindadest.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina sõnul on esialgse majanduskavu näitaja muutmine reaalne, sest selle aluseks olevad andmed täienevad. Samas ei ole tegelik majanduskasv tema hinnangul seni väljaöeldust kindlasti mitu protsenti suurem.
Uued andmed täielikumad
«Täpsustame majanduskasvu näitajat nagunii pidevalt,» rääkis ta. «Esimese kvartali täpsustatud näitaja avaldame koos teise kvartali esialgse majanduskavu protsendiga.»
Näitajate vahe aga ei tule tema hinnangul nii suur, nagu praegu spekuleeritakse, sest andmed ei ole nii erinevad ning peale ekspordi võrreldakse seal veel mitmeid teisigi andmeid.
Keegi ei tõtta süüdistama, et statistikaamet oleks juuni alguses avaldatuga kuidagi eksinud. Erinevuste põhjus on selles, et keskpank sai oma andmed hiljem ning need olid seetõttu täielikumad. Eksport oli keskpanga andmetel enam kui 22 protsenti ja import ligi üheksa protsenti suurem, kui näitasid algul avaldatud andmed.
Ühel meelel ollakse aga selles, et varasemast paremad ekspordinäitajad ei tähenda veel kaugeltki, nagu oleks Eesti majandusega kõik korras. Sisetarbimise kasv on Eestis ikka veel enam kui tagasihoidlik ning kiita ei ole ka paljud teised majandusnäitajad. «Ekspordi kasv on praegu pea ainus, millele loota saab, et asjad päris halvaks ei muutuks,» märkis Eier.
Ühel meelel ollakse ka selles, et kui peaks siiski tekkima vajadus majanduskasvu näitajat suuremaks korrigeerida, siis kasu oleks sellest küll.
«0,1-protsendilisest majanduskasvust on nii palju räägitud, et Eesti majanduse foon on muutunud väga negatiivseks,» rääkis Lauri. «Sellest räägivad isegi välismaalased, justkui oleks meil siin käimas midagi kolmekümnendate suure depressiooni laadset.»
--------------------------------------------
Jaemüük langes kolm protsenti
Kaupade jaemüük vähenes mais mullusega võrreldes püsivhindades kolm protsenti. Kokku oli see 4,8 miljardit krooni. Toidupoodide müük kasvas aastaga protsendi, tööstuskaupade osas kahanes aga seitse protsenti.
Kaupade jaemüük vähenes eelmise aasta maiga võrreldes enamikul tegevusaladel, välja arvatud postimüük ning apteegikaupade ja kosmeetikavahendite müük.
Kõige rohkem vähenes müük muudes spetsialiseeritud kauplustes ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes.
Majandusministeeriumi teatel vähendab jahenev majandus tarbijate kindlustunnet, mis omakorda mõjub negatiivselt jaemüügile. Tarbijate optimism on viimastel kuudel asendunud pessimistlike ootustega tuleviku suhtes. Sellele on kaasa aidanud toiduainete ja mootorikütuste märkimisväärne kallinemine.
Tarbijate kindlustunde indikaator oli mais miinuses ning tarbijate kindlustunde vähenemise tõttu pole ministeeriumi teatel ka juunis jaekaubanduse olukorra kiiret paranemist oodata. Tarbijaid mõjutab hirm tööpuuduse ja hinnatõusu ees ning inimesed on hakanud senisest rohkem oma kulutusi piirama.
Jaemüügi kasvu peatumist mõjutas seegi, et laenuraha kasutati senisest vähem, mida ei suuda kompenseerida palgatõusu jätkumine. (BNS)