Kaido Kolk: igal Eesti inimesel on õigus õigeaegsele arstiabile

Kaido Kolk Eesti patsientide nõukoda

FOTO: Pm

Haigekassa nõukogus oli esmaspäeval 2010. aasta eelarve esimene lugemine, mille tulemusel vähendati haiglate osutatavate teenuste hinda kuue protsendi võrra.

Haiglate jaoks tähendab nimetatud eelarvekärbe, et sisuliselt tuleb sama mahu juures osutada patsiendile teenust senisest kuus protsenti väiksemate kuludega. Haiglajuhtide sõnul on see arstide palku kärpimata võimatu.



Seda haigekassa nõukogu otsust ning haiglate reageeringut analüüsides on selge, et kokku püütakse hoida eeskätt arstide ja patsientide pealt, esimeste palku kärpides ning teiste omaosalust suurendades.



Seejuures on seda lõputut kokkuhoiu, tsentraliseerimise ja efektiivistamise juttu tervishoius kuulda olnud vähemalt üheksa viimast aastat. Kahetsusväärselt on aga just selle retoorika varjus tervishoiuteenuse kättesaadavus pidevalt vähenenud, kui vaid mõni erandlik majanduskasvu aasta välja jätta.



Eesti-suguse, Euroopa ühe halvimate tervisenäitajatega väikeriigi jätkusuutlikkuse alustalad peaksid olema haridus ja tervishoid. Vähemalt mitmesuguste gallupite järgi maailmas elustandardi poolest esikolmikusse kuuluvas Soomes panustatakse just neisse valdkondadesse ohtralt ressursse. Siinjuures pean vajalikuks juhtida lugeja tähelepanu asjaolule, et tervishoid ei tähenda ainult kaunikõlalist juttu tervislikest eluviisidest, süsteemi lõputust efektiivistamisest ning pidevast tsentraliseerimisest, vaid kvalifitseeritud ja õigeaegset arstiabi.



Eesti Vabariigi kodaniku õigust õigeaegsele ja kvalifitseeritud arstiabile ei näe ette mitte ainult Euroopa Liidu õigus ja rahvusvahelised lepingud, millega Eesti on ühinenud, vaid ka meie oma põhiseadus. Põhiseaduse järgi on Eesti vähemalt formaalselt sotsiaalne õigusriik, kus igal kodanikul on õigus tervise kaitsele. Kahjuks on tegelik elu läinud juba ammu oma rada ning tunneli lõpust paistva valguse asemel katab Eesti tervishoiu tulevikku pilkane pimedus.



Patsientide nõukoja poole pöördub iga päevaga üha rohkem inimesi, kes krooniliste haigetena ei jõua isegi soodusravimit välja osta, rääkimata muudest tasulistest tervishoiuteenustest. Järjest enam jõuab arstide juurde patsiente, kellel on kroonilise astma tõttu kops kinni või ravimite välja ostmata jätmise pärast ägenenud mõni muu krooniline häda.



Sageli selline patsient pikaks veninud järjekordade tõttu eriarsti juurde ei jõuagi. Seepärast peab ta Eestis kehtiva süsteemi tagajärjel perearsti väljakirjutatud retseptiravimi eest veel rohkem maksma. Teadagi – eriarsti väljastatava retseptiga on mitme ravimi puhul suurem soodustuse protsent kui perearsti väljakirjutatud retsepti puhul.



Arstide ja apteekrite sõnul tuleb üha sagedamini ette juhtumeid, kus töö kaotanud inimesed, keda mõningatel hinnangutel on Eestis juba isegi kuni 150 000 ringis, ei jõua retsepti eest ka 20 krooni tasuda, sest pere tahab toitmist ning üksi lapsi kasvataval inimesel on iga kroon arvel, et ots otsaga kokku tulla. Tervishoiu kättesaadavuse ja majandusliku kindlustatuse vahel on otsene seos, mida enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ka arvestatakse. Eestis see kahjuks pole nii.



Patsientide nõukoja poole on pöördunud ka inimesi, kes on suure osa oma isiklikust varast maha müünud, et haigusega võideldes ellu jääda. Lisaks võib eeldada, et haigekassa nõukogu esmaspäevase otsuse tagajärjel suureneb lähiajal ka arstide äravool Eestist, mis omakorda suurendab pensioniealiste arstide osakaalu tervishoius.



Ja juhul kui patsiendil ükskord isegi õnnestub vajaliku arsti juurde pääseda, siis on oht, et ta kohtab ületöötanud ja stressis tohtrit, kes vajaks ise abi. Siinjuures on eriti kurioosne veel see, et mitte ainult patsiendid, vaid ka arstid peavad kasutama tutvusi, et väljaspool oma valdkonda arsti juurde pääseda.



Ja lõpetuseks, intensiivravist hooldusravisse sattudes tuleb haigel lisaks haigekassa poolt haiglale makstavale teenuse hinnale välja käia veel ligikaudu 101 krooni iga hooldusravi osakonnas veedetud päeva eest.



Pikenevad järjekorrad ja omaosaluse suurenemine haigekassa nõukogu liikmete arvates tervishoiuteenuse kättesaadavust patsiendile ei halvenda. Eesti tervishoiuga lähemalt kokkupuutunu nii aga ei arva.

Tagasi üles