Nord Stream tõrjub eestlaste väiteid

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome keskkonnaekspert Esko Rossi pareeris eile koos teiste Nord Streami heaks töötavate teadlastega kriitikat gaasijuhtme võimalike keskkonnariskide kohta.
Soome keskkonnaekspert Esko Rossi pareeris eile koos teiste Nord Streami heaks töötavate teadlastega kriitikat gaasijuhtme võimalike keskkonnariskide kohta. Foto: Liis Treimann

Nord Streami esindajate hinnangul on planeeritav gaasitoru igati ohutu ning viimastel päevadel Eesti teadlaste ja poliitikute välja öeldud muremõtetel pole alust.



Läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale gaasitoru planeeriva Nord Streami esindajad olid eilseks kohtumiseks välja kirjutanud hulga eestlaste väiteid, mis vajavat ümberlükkamist.



Esimene väide:

planeeritav torujuhe on esimene, mis on rajatud eriti tiheda laevaliiklusega piirkonda, ning ohud on seda suuremad, et toru jookseb laevateega paralleelselt.



«Põhjameres on pikki gaasijuhtmeid, kust laevateed jooksevad risti üle või paralleelselt,» teadis rääkida keskkonnaekspert Romke Bijker, kes on töötanud gaasitorude ehitustel üle maailma. «Kujutage ette, kui palju sõidab laevu näiteks Rotterdami või Hamburgi sadamasse.»



Teine väide:

Läänemere põhjas lebab teadmata hulk keemiarelvi, mürke ja lõhkekehasid, mis võivad lõhkemisel tuua kaasa ökokatastroofi.



Nord Streami nõuniku Balti riikides Romans Baumanise sõnul on gaasijuhtme teekond põhjalikult korduvalt läbi uuritud. «Me teame, et Läänemeri on maailmasõdade tõttu väga reostunud, aga üks parameeter trassi valikul oligi keeruliste kohtade vältimine,» rääkis ta.



Baumanis märkis, et Soome, Taani ja Rootsi eksperdid viisid läbi ka iseseisvad uuringud. Nad hindasid üksteisest sõltumatult leitud lõhkekehi ning võimalusi, kuidas neid kahjutuks teha.



Kolmas väide:

setetest on proove võetud viie sentimeetri sügavuselt, samas kui mürgiste dioksiinide tõttu, mis võivad toru asetamisel laiali paiskuda, tuleks võtta sügavamalt.



«See pole nii. Oleme Soome lahes teinud kolm uuringut, mille käigus uurisime metalle, orgaanilisi ühendeid ja dioksiine. Võtsime proove kuni poole meetri sügavuselt,» rääkis Soome ekspert Tiina Salonen.



Põhjanaabrite teadlase Esko Rossi sõnul on sügavamalt proove raske võtta. «Alla 30 sentimeetri jäävad setted on puhtad kõigi proovide järgi,» rääkis ta. «Kõrgeim dioksiinide sisaldus on kuni viie sentimeetri sügavusel, mõnel pool kuni 15 sentimeetri sügavusel.»



Saloneni sõnul pole seega ka lõhkekehade lõhkamisel tekkinud sügav kraater suureks ohuks setete laiali paiskamisel.



Bijker märkis, et toru rajamisest üles paiskunud setted vajuvad merepõhja tagasi ühe-kahe päevaga ning hajuvad kuni kahe kilomeetri kaugusele.



Neljas väide:

dioksiinid kumuleeruvad toitumisahelas ja kõige enam on ohustatud rinnapiimatoidul lapsed.



«Nii see on, et need kumuleeruvad organismis ja väikesed lapsed on haavatavaim grupp,» tõdes Rossi. «Dioksiinide sisaldus ema rinnapiimas sõltub kogu elu jooksul omandatud dioksiinikogusest ja lühikene periood, toru rajamise aeg, omab ainult väikest mõju.»



Viies väide:

Soome lahes tekkiv reostus randub Eestisse.


«Me pole sellele väitele tõestust leidnud ei uuringutest ega mõõtmistest,» rääkis Bijker.



Kuues väide:

uurimiseks on kasutatud avameremudeleid, mis ei sobi Soome lahele.


«Me ei nõustu. Me teame, et sel mudelil on omad piirangud, ja lähtume neist, aga me eelistame kogu Läänemerele üht mudelit,» rääkis Bijker.



Seitsmes väide:

Venemaa vetes tehtud uuringud pole kättesaadavad.


«Vene ametlik keskkonnamõjude hinnang on Nord Streami kodulehel olnud üleval juba juulist,» rääkis Salonen.



Kaheksas väide:

kui toru peaks lekkima hakkama, väheneb vee tihedus ja see võib olla laevadele ohtlik.



«See on seotud riskiga. Toru purunemise võimalus on väga väike. Et seal samal ajal veel laev sõidab, on veel väiksem võimalus,» rääkis Bijker ning lisas, et siinkohal tuleb mängu toru konstruktsioon ja disain, mis peab vastama reeglitele.



Ta tõi näiteks juhtumi, mil  laev uppus ja vajus toru peale. Toru ei purunenud, vaid vajus mõlki.



Salonen kinnitas, et toru keskkonnamõjusid monitooritakse nii enne ehitust, ehituse ajal kui sellele järgneval ajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles