Septembris on kõigi suitsusõprade rõõmuks paljudes poodides oodata hulle päevi. Kui nende ajal varutud nikotiinipulgad on otsa saanud, seavad paljud neist oma sammud pealinna Balti jaama salasuitsutädide juurde.
Kaupmehed võivad peagi suitsumüügil hätta jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et sigaretiaktsiis tõuseb 1. juulist taas ligikaudu kümme krooni ühe suitsupaki kohta, ei ole enam peaaegu kellelegi uudiseks. Tõenäoliselt on vähesed kuulnud aga sellest, et kümnete miljonite Eestisse valmis ostetud suitsupakkide müümisega on hulgiladudel ja kaupmeestel aega vaid septembri lõpuni.
Tähtaja sätib paika tõsiasi, et juulist tõusva aktsiisimaksu kõrval võetakse kasutusele ka uued maksumärgid ning vanade märkidega kaupa tohib müüa vaid 30. septembrini. Pärast seda ei ole kauplustel või hulgimüüjatel sõltub, kelle ladudes suitsumäed seisavad aga muud teha, kui need ära hävitada.
Sigarettide sissetooja Scandinavian Tobacco juhataja Juhan Matti sõnul jääb jääke kindlasti erinevatesse kauplustesse, aga võib-olla ka mõne hulgimüüja juurde. Ainus viis nende pealt ka pärast septembrit teenida on need hävitamisele suunata, sest siis saab riigilt tagasi nende eest makstud aktsiisiraha. Sigaretipaki enda hinna peab müüja aga ikkagi kahjumisse kandma.
Riik teenib miljardeid
Kui suured sigaretivarud Eestis juba on, selle kohta annavad ametkonnad erinevaid hinnanguid. Rahandusministeeriumi arvates peaks varudest jätkuma suve lõpuni. Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu hinnangul on Eestisse aga toodud üheksa kuu sigarettide tagavara.
Matt kui kõige parem andmete valdaja ei soostunud aga nende firmas olevat suitsuvaru ärisaladusele viidates avaldama. Samamoodi ei soostunud ta kommenteerima konkurentide laovarusid, kuid möönis, et need on kindlasti olemas.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare sõnul otsustati uus maksumärk ja sellega kaasnev vanu märke kandvate pakkide müügipiirang kehtestada selleks, et täita paremini Euroopa Liidu kehtestatud tubakaaktsiisi alammäära. Just selle alammäära saavutamiseks juulikuine aktsiisitõus ellu viiakse.
Kuigi riik on seni deklareerinud, et kõrge tubakatoodete aktsiis kannab eelkõige rahva tervise säästmise eesmärki, tähendab see esialgsete arvutuste kohaselt riigi rahakotile prisket täiendust.
Tänavu on riigieelarvesse tubakaaktsiisist tulenevaid tulusid planeeritud kokku 1,31 miljardit krooni. Järgmisel aastal peaks see summa aga kerkima 1,95 miljardi ning 2010. aastaks 2,03 miljardi kroonini.
Kas sellised prognoosid ka täituvad, on siiski küsitav, sest spetsialistide hinnangul suureneb pärast aktsiisitõusu hüppeliselt ka salatubaka osakaal inimeste taskutes. Josingu sõnul oli eelmise aasta lõpus tehtud uuringu järgi salatubaka osakaal Eestis ligi 25 protsenti.
Salakaupa tuleb juurde
Kui suureks see pärast aktsiisitõusu kasvab, ei soovinud Josing täpselt hinnata, kuid möönis kasvu möödapääsmatust. «Põhimõtteliselt on võimalik ka see, et inimesed ei pööra aktsiisikasvule tähelepanu ja suitsetavad samamoodi edasi,» rääkis ta. «Tõenäoliselt suureneb aga nii teistest riikidest oma tarbeks tubakatoodete toomine kui ka salakauba osa.»
Matti kinnitusel on uuringud ja teiste riikide praktika näidanud, et nii hüppelise hinnatõusu tagajärjel kasvab salakauba osakaal 40 protsendini. «Nii on see juhtunud näiteks teistes Balti riikides, kuid iseasi, kas meil ka kasv nii suur on,» lisas ta.