Higi ja vaevaga teenitud säästude eest aktsiate ostmisel näib esmapilgul olevat jumet. Tegelikult peab aga börsikarussellile hüpanud uustulnuk arvestama, et edaspidi tuleb tal igalt aktsiatehingult tasuda tulumaks.
Rahahädas riik tahab erainvestorite ebaõiglast maksustamist jätkata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teine võimalus on luua aktsiate müügiks-ostuks ettevõte, sest firmade tulusid maksustatakse alles kasumi väljavõtmisel. Seetõttu on erinevad investorite ühendused aastaid võidelnud eraisiku investeerimiskonto loomise eest.
Kontole kannaks inimene rahasumma, mille eest ta aktsiaid ostab ja müüb. Tulumaks tuleks aga tasuda alles siis, kui sealt ka tegelikult raha välja võetakse.
Vahepeal riigikogus juba esimese lugemise läbinud seaduseelnõu on jäänud toppama rahanduskomisjoni, sest võimulolijad pelgavad, et muudatuse elluviimisest kaotaks riik miljoneid kroone.
Rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on tegemist kõrgendatud eelarveriskiga eelnõuga. Kõik sellised eelnõud on praegu sisuliselt külmutatud ning vajavad edasiseks menetlemiseks koalitsiooni nõusolekut.
Rahandusministeeriumi arvutuste järgi peaks riik 2010. aastal eraisikute aktsiate müügist teenima tulumaksuna 200 miljonit krooni. Investeerimiskontode loomine jätaks aga summast alles vaid 45 miljonit. Samas suurusjärgus oleks arvud ka 2011. aastal.
Ligi kinnitusel ei ole tema isiklikult investeerimiskonto vastu. Sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestori väitel ei ole nemadki vastu, kuid esmalt tuleks paika panna, milliseid väärtpabereid sellele kontole kanda tohib.
«Kas näiteks pensionifondi osakuid saaks sinna kanda või kas peaks väärtpaberitele kehtestama mingid regionaalsed piirangud,» loetles ta tekkinud küsimusi.
Suurinvestorite hulka kuuluva Heldur Meeritsa hinnangul on tekkinud kummaline olukord. «Minu arust on kõik valitsuserakonnad ja ka osa opositsionääre tunnistanud, et praegune olukord on ebaõiglane,» rääkis ta. «Nüüd tundub aga, et raha nimel ollakse nõus selle ebaõigluse jätkumisega.»
Meeritsa sõnul ei oleks riigil lähiaastatel tõenäoliselt aktsiainvesteeringutelt erilist tulu loota, sest üle maailma on väärtpaberite hinnad langenud. «Aga õigluse seisukohast oleks investeerimiskontode sisseseadmine ainuõige otsus,» nentis ta.
Praegu tuleb inimestel aktsiate omamiseks avada väärtpaberikonto, seda oli juuni alguseks tehtud enam kui 250 000 korral.