Eesti piimatootmise jäme ots koondub kümne suurfarmi kätte, kel soovi korral oleks voli hinda dikteerida. Ent protestimise asemel eelistavad nad raha teenida.
Eesti piimaäri jämedat otsa hoiavad kümme suurfarmi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis toodeti märtsis lõppenud kvoodiaastal kokku pisut üle 600 000 tonni piima, sellest ligi 100 000 tonni andsid kümme suuremat farmi.
Kokku on Eestis piimakvooti ligikaudu 1300 ettevõttel või majapidamisel. Pingerivi esisaja arvele jääb kaks kolmandikku kogutoodangust. Suured tegijad saavad praegu piima eest alla viie krooni kilogrammist, veel mõne aja eest küündis hind viie ja poole kroonini.
Ometi teenib Eesti suurim piimatootja Väätsa Agro iga päev piimamüügist paarsada tuhat krooni, pingereas sajandal kohal oleva Vastse-Kuuste Põllumajanduse osaühingu päevane piimaraha võib kokkuostuhindu ning neile antud kvoote arvestades küündida veerandsaja tuhande kroonini.
Kutse boikotile
Just need suured arvud on paljuski põhjuseks, miks suurtootjate kõrvad jäävad kurdiks nädala algul esitatud põllumeeste üleskutsele hakata kõrgema hinna lootuses piimatööstusi boikoteerima.
Mitme põllumehe hinnangul peaks eestlased hakkama Saksa kolleegide eeskujul kas või piima maha valama, et tööstusi ja kaupmehi survestada ning piima eest rohkem raha saada.
«Ähvardada ju võib, aga kuidas seda reaalselt ellu viia ja kuhu see piim siis panna,» tõdes Eesti suuruselt teise piimatootja OÜ Estonia juht Ain Aasa.»
Aasa sõnul ei ole piimatootjatel siinsete tööstuste kõrval valikuvõimalusi. Kui varem sai piima osaliselt ka Lätti ja Leetu viia, siis nüüd on seal kokkuostuhinnad madalamad kui Eestis. Lisaks ei soosi piima nii kaugele vedamist ka kütusehinnad.
Sestap tulebki suurtootjate hinnangul piima praeguse hinnaga leppida ning üritada kasina sissetulekuga toime tulla. Pealegi on soovitust madalamad hinnad kogu Euroopa lehmapidajate probleem.
«Piima ja töötlejaid on Eesti suurust ja tarbimist arvestades ülearu ning seetõttu sõltuvad meie hinnad paratamatult piimatoodete ekspordihinnast,» tõdes Väätsa Agro juhatuse liige Urmas Juhvelt.
Tema sõnu toetab statistika, mille järgi süüakse ja juuakse Eestis ära umbes pool siin toodetud piimast, teine pool eksporditakse aga peamiselt piimapulbri ja võina piiri taha.
Ka Juhvelt on protestiaktsioonide suhtes ebalev, sest loodetud kasu neist tõusta ei pruugi. «Lehma ei saa kinni keerata, aga samas tuleb igal hetkel arvestada ka võimalusega, et piimatööstus ei tahagi enam sinu toodangut,» rääkis Juhvelt.
Piimatootjate pingerea kuuenda numbri, Jõgevamaa ettevõtte Perevara loomakasvatuse juhi Aivar Noorsalu sõnul oleks mõistagi parem, kui põllumehed käituksid ühtse löögirusikana ja nii endale tööstustelt paremaid tingimusi kaubelda suudaksid. See ei ole aga õnnestunud.
Liiatigi loodab enamik põllumehi, et hoolimata langevast piima hinnast jõuavad nad aasta kokkuvõttes majanduslikult ikkagi kasumisse.
Nii tunnevad piimatööstused end suhteliselt kindlalt ega karda tooraine kadumist. «Ka Euroopas on aktsioonid olnud väiketootjate rida,» rääkis Eesti suurima piimatööstuse Tere juht Ülo Kivine. «Kelle päevane piimaraha on mõni tuhat krooni, võib selle kadumisega riskida. Suured teenivad aga päevas sadu tuhandeid kroone ja nemad kaasa mängima ei hakka.»
Maag Piimatööstusele üle läinud Rakvere Piima juhi Jaanus Vihandi sõnul ei peaks tootjad sõdima piimatööstuste vastu. «Piima hind kujuneb läbirääkimiste ja turu nõudluse järgi ning küll tööstused rohkem maksaks, kui võimalik oleks,» märkis ta.
Samas on Vihandi hinnangul pidev kurtmine omane üksikutele piimatootjatele, enamik saab aga olukorrast aru. Paremad ajad peaks tema hinnangul saabuma aasta teises pooles, sest siis on võimalik, et toorpiima hinnalangus peatub ning pöördub väiksele tõusule.
Emotsioonide mäng
Sama loodavad ka lehmapidajad, kuigi nii mõnigi neist tunnistab, et hinnatõusu lootus on pigem emotsionaalne.
«Tahaks uskuda, et hinnad kasvavad, kuigi ega sellele otsest põhjendust ole,» rääkis Ain Aasa. «Aga ka eksporditurud, mis toorpiima hinda kujundavad, tuginevad tihti emotsioonidele.»
Eesti Põllumeeste Keskliit (EPK) teatas pühapäeval, et on solidaarne Saksa põllumeestega madalate piima kokkuostuhindade vastu võitlemisel ja kaalub lähiajal samalaadsete protestiaktsioonide korraldamist Eestis.
Saksa piimatootjad nõudsid piimatööstustelt piima kokkuostuhinna suurendamist kuni 6,7 kroonini liitri kohta, sest praegune tase 4,25,5 krooni, ei kata kulutusi.
Ligi nädal kestnud aktsioonides ei tarnitud piima tööstustele, vaid viidi põldudele või joodeti sigadele.
Suuremad tootjad
Ettevõte Piimakvoot (kg)
AS Väätsa Agro16 010 120
OÜ Estonia14 996 620
Aravete Agro Oü13 549 075
OÜ Põlva Agro12 163 491
AS Tartu Agro10 240 820
AS Perevara8 659 963
OÜ Vändra7 567 776
OÜ Mangeni PM6 808 892
OÜ Agroland SYD6 129 077
OÜ Järva PM5 804 377
OÜ Weiss5 731 247
OÜ Raikküla Farmer5 701 500
AS Pajusi ABF5 595 672
Mäo Põllumajandusühistu5 523 777
AS Adavere Agro5 499 609
OÜ Kuivajõe Farmer5 476 367
AS Peetri Põld Ja Piim5 399 845
OÜ Rebruk Farm5 292 963
AS Laatre Piim5 213 416
Õnne Piimakarjatalu Oü5 149 101