Eestisse sadu miljoneid kroone laenanud Rootsi suurpangad on oma raha pärast ärevusse sattunud ning proovivad igal võimalusel vähegi kahtlasemaid võlgasid tagasi saada. Eestlasi selles töös eriti ei usaldata.
SEB saatis A-rühma Balti riikidesse laenukahjusid koguma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suurpangad on aastaid olnud uhked selle üle, et halbu laene pole nad sisuliselt välja andnudki. Võetud kohustusi on ülikorralikult täitnud nii ettevõtted kui ka eraisikud ning suuresti seetõttu on siinsed laenuintressid olnud Euroopa ühed madalamad. Nii mõnigi kord on inimestel õnnestunud laenu saada nii, et pank ise sellelt oluliselt ei teenigi.
Nüüd seistakse aga silmitsi olukorraga, kus halbade laenude hulk ja maht kasvab ülikiiresti. Kui eelmise aasta novembri lõpuks oli ettevõtete üle 60-päevase viivitusega laenude kogumaht 405 miljonit krooni, siis aprilli lõpuks oli näitaja kasvanud Eesti Panga andmetel 1,6 miljardi kroonini.
Närvilised ajad
Pangad ise ei ole seni tahtnud oma andmeid eriti avaldada ning on rääkinud sellest, et halbade laenude hulk on küll kasvanud, kuid kaugeltki mitte katastroofilisele tasemele.
Esimene märk vastupidisest olukorrast seisis SEB panga esimese kvartali aruandes, kus tõdeti: kui mullu esimeses kvartalis oli panga laenukahju 20 miljonit, siis tänavu samal ajal oli summa kasvanud 293 miljoni kroonini.
See summa hõlmab nii ettevõtjate kui ka eraisikute tekitatud laenukahju, panga kvartalikasum kukkus seetõttu napi 57 miljoni kroonini.
Nii ei ole imestada, et ettevõtjate seas räägitakse juba niinimetatud A-rühmast, kelle SEB on oma peakontorist Rootsist Baltikumi kahtlaste laenudega tegelema saatnud. Eelkõige kurdetakse just SEB arusaamatu laenupoliitika üle, kuigi nii mõnelgi inimesel on kurje sõnu öelda ka siinse suurima tegija Hansapanga ning selle omaniku Swedbanki kohta.
Just seoses SEBga on avalikkusesse lekkinud suuremat kõlapinda leidnud juhtumid, kus nimekate firmade ja ettevõtjate laenud on radikaalselt ette võetud. Toomas Rüütmann, Pjotr Sedin ning GT Oil on vaid mõned näited.
Ühed on hädas sellega, et pank tahab laenu tagatiseks pandud vara kiiresti müüa, teistel ei taheta enam laenu pikendada, kuigi varem on seda lubatud. Kõige suuremas ohus on kinnisvaraga tegelevad ettevõtjad, kes on aastaid elanud majanduse laineharjal.
Erimeelsustest on juba sündinud ka kohtuasju, kus vaieldakse kahe numbriga kirjutatavate miljonisummade pärast. Üheks selliseks on näiteks homme Kentmanni kohtumajas aset leidev protsess transiidifirma Milstrand ja SEB Panga vaidluses. Vaieldakse selle üle, kas Milstrand peab pangale maksma 16 miljonit krooni, mis firma hinnangul on tasutud, panga arvates aga siiani tasumata.
Milstrandi kohtus esindava vandeadvokaadi Maria Mägi sõnul on SEB Panga käitumine antud kohtuasjas kummaline, sest firmalt üritatakse saada raha, mis tegelikult on juba ammu makstud.
Närvilisi aegu panganduses tunnistavad ka pangatöötajad ise. Seda anonüümselt, nii nagu räägivad oma muredest ka ettevõtjad. Pankadel on liiga suur jõud ning nendega ei taheta tülli minna.
Pangatöötajate hinnangul on kõige suurem probleem just see, et rootslased on laene tagasi nõudes asunud tegutsema üle eestlaste peade, kuigi viimased on kliendisuhetesse palju panustanud ega näe äärmuslikuks käitumiseks vajadust.
Üldiselt ollakse aga veendunud, et rootslaste ärevuse taga on hirm oma majandusnäitajate ja krediidireitingute pärast. Eestisse ja Baltikumi on siinsete finantsasutuste emapankadest voolanud märkimisväärsed summad ning kui suur osa neist peaks hapuks minema, siis satuvad rahvusvahelisel tasemel löögi alla just Swedbank ja SEB.
Leebemaks ei tee rootslasi ka nende oma keskpanga hoiatus, et Baltikumi tuleb suhtuda ettevaatlikult, sest sealne majanduse jahtumine on oodatust järsem ning võib oluliselt Rootsi panku mõjutada.
Eesti kohalikud pankurid rootslaste ärevust siiski ei tunnista. Mullu loodi SEB Pangas kõrgendatud äririski divisjon, mille tööks on just probleemsemate klientidega tegelemine.
Divisjoni direktor Gerd Krieger tunnistas, et rootslased on probleemide lahendamisel abiks, jutte A-rühmast või üle eestlaste peade tegutsemisest nimetab ta liialduseks.
Hansapank Eesti juhi Priit Perensi sõnul jälgivad omanikud siin toimuvat, kuid sekkunud eestlaste töösse ei ole.
«Viimase aastaga on võlglaste arv mõnevõrra suurenenud, ent püsib siiski prognoositud raames ning võrreldes paljude Lääne-Euroopa riikidega on eestimaalaste laenudistsipliin väga hea,» rääkis ta. «Võib öelda, et praegust olukorda arvestades on võlglaste arvu kasv üpris ootuspärane.»
Kriegeri sõnul ei ole rootslaste abis midagi imelikku, sest seal on sarnased situatsioonid varem läbi elatud ning tänu selle ka kogemused märksa suuremad. «Ma ei arva, et peaks mingit kompleksi põdema ja mitte teiste käest nõu küsima,» lausus ta.
Must stsenaarium
Küll aga tunnistas Krieger, et ettevõtteid, kelle probleemidega ka pangal tuleb rinda pista, on lisandunud. Tema juhitava osakonna «klientideks» on mõnikümmend firmat.
«Meie eesmärk on leida ikkagi olukorrale lahendus, mitte hakata kohe raha tagasi nõudma,» kinnitas Krieger. «Väga paljudel juhtudel ei ole probleemid tegelikult üldises majanduslikus olukorras, vaid ettevõttes endas.»
Ettevõtjad niisuguste seletustega siiski ei lepi ning pelgavad seda, et rootslaste rapsimine võib santi olukorda veelgi võimendada. Eesti on väike ja ühele ettevõttele tekitatud raskused tõmbavad lumepallina kaasa ka teised firmad.
Musta stsenaariumi järgi saabub nii ühel päeval aeg, mil Skandinaavia investorid võivad hakata endale Eestist odavalt ettevõtteid kokku ostma.