Põlva Agro müük leedulastele on piimandusasjatundjate hinnangul järjekordne näide sellest, kuidas ennast ülestöötanud Eesti suurtootjad välisinvestoritele huvi võivad pakkuda.
Välismaalased noolivad Eesti suurte piimatootjate firmasid
Lihtne inimene teab Põlva Agrot selle järgi, et seal elavad suure piimaanniga lehmad, kes aeg-ajalt purustavad Eesti lüpsirekordeid.
Piimandusspetsialistid tunnevad firmat kui Eesti üht uuendusmeelsemat ja edukamat piimatootjat. Sestap ei ole imestada, et Maarjamaa esilautade müük välismaalastele muudab paljud nõutuks.
«Pisut piinlik on. Ma arvasin et Eesti poisid on natuke kõvemad mehed ja laienevad ise,» ütles Põlva Agro üleaedse ja tema toodangu ühe peamise kokkuostja Põlva Piima juht ning osanik Aivar Häelm. «Emotsionaalselt ei ole see meeldiv uudis, aga nii need asjad läinud on.»
Algamas uus ajajärk
Tartumaa Põllumeeste Liidu juhi Jaan Sõrra sõnul on niisugune Eesti piimanduse tulevik siinsed suurtootjad võtavad üle välismaised investorid, olgu need siis soomlased, hollandlased või leedulased.
Praegu veel Põlva Agro suuromaniku staatuses oleva Jaak Hinrikuse sõnul on firma omanikevahetus suuresti paratamatus ning praeguse aja märk.
«Minu arvates on põllumajanduses ja toiduainete tootmises üldse lõppemas üks ajajärk ning kohe algab uus,» rääkis ta. Uue etapina peab Hinrikus silmas tõika, et ühe mütsi alla koonduvad mitte üksnes toidutööstused, vaid ka tootjad, kes tõusevad sel moel suurtegijateks.
Hinrikuse sõnul käis Põlva Agro ukse taga kosilasi nii Eestist kui ka välismaalt. Leedu firma Agrowill Group valiti välja seetõttu, et tema pakutud tingimused nii hinna kui kõige muu osas olid kõige paremad.
Kuipalju Leedu börsifirma Agrowill Eesti piimatootja eest maksab, avaldatakse pärast
30. juunit, mil tehing peaks lukku minema.
Sõrra sõnul sai müük teoks, kuna Eesti suured piimatootjad ning nende hulgas ka Põlva Agro, on muutunud uuendusmeelseteks ja edukateks ning pakuvad välisinvestoritele huvi.
«Meie suurtootjatel ei ole midagi häbeneda,» kinnitas ta. «Neid käiakse tervest Euroopast vaatamas kui väga nüüdisaegseid firmasid. Näiteks Ida-Saksamaal ei ole praegu veel ühtegi lüpsirobotit, kuid siinmail on neid omajagu kasutusele võetud.»
Samas peegeldub Põlva Agro müügis Sõrra sõnul ka Eesti põllumajanduse üks traagilisemaid külgi aastakümneid oma ettevõtet üles ehitanud meestele ei leidu kodumaal järglasi, kes tahaksid kaugele jõudnud firma üle võtta.
Praegu tegeleb Põlva Agro peamiselt piimatootmise ja viljakasvatusega ning pisut ka lihamüügiga. Pool ettevõtte piimast läheb Leetu, ülejäänu aga Põlva Piimale. Hinrikuse sõnul makstakse Leedus lihtsalt paremat hinda ja seetõttu väärt toidukraam piiri taha saadetaksegi.
Kuigi firma uus omanik ja praegu Põlva Agro piima Leedus turustav ettevõte pole omavahel seotud, võib tulevikus suur osa Agro toodangust liikuda siiski hoobilt otse Leetu.
Praeguseid kütusehindasid arvestades ei ole see küll odav lõbu, kuid tehingule lisab jumet tõsiasi, et Leedus on suur osa piimatootjatest väga väikesed. Nii võib nende vahet sõelumine kokkuostjale lõpuks rohkem maksma minna kui Eestist ühest kohast piima varumine.
Tuntav hinnalisa
Sõrra sõnul on toorpiima liikumine Eesti, Läti ja Leedu vahel juba mõnda aega reaalsus ning kallinenud kütus seda väga palju mõjutanud ei ole. Piima on piiri taha müünud eelkõige Eesti tootjate ühendused, mis on loodud kauba eest parema hinna saamiseks.
Aivar Häelm piima massilisse Eestist väljaviimisesse siiski väga ei usu. Tema arvestuse kohaselt lisavad praegused kütusehinnad piima Leetu saatmise korral liitrihinnale umbes pool krooni.
Seni on Eestis kõige enam põllumajandusfirmasid kokku ostnud investeerimispankuri Joakim Heleniuse firmaga Trigon seotud ettevõtted. Nende üheks viimaseks ostuks oli endise põllumajandusministri Tiit Tammsaarega seotud Kaiu LT.