Rahvusvaheline valuutafond hoiatas eile Ukrainat, et võib külmutada oma abi enne jaanuarikuiseid pingeliseks kiskuvaid presidendivalimisi, kui viimane tõstab populistlikult palka ja pensioneid.
IMF hoiatas Ukrainat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoiatus anti olukorras, kus paljud kardavad, et Ukrainat võivad tabada üha suuremad poliitilised rahutused - sarnaselt teistele Ida-Euroopa riikidele ja kõige värskema näitena Rumeeniale, kus valitsused majanduslanguse keskel kokku on varisenud.
IMF teatas pärast Ukraina valitsusametnikega peetud läbirääkimisi tehtud avalduses, et nende 3,8 miljardi dollari (2,5 miljardi euro, 39,5 miljardi krooni) suuruse täiendava abi andmist puudutava otsuse «tingimuseks seatakse, et Ukraina parlamendi poolt heaks kiidetud palga- ja pensioniseadusele, mis on vastuolus ametivõimude programmi eesmärkidega, pannakse veto».
Avaldus kujutas endast selget märguannet president Viktor Juštšenkole, kes ei ole veel teada andnud, kas ta kirjutab seadusele alla või paneb sellele veto.
Ukraina vajab abi oma riigieelarve puudujäägi teenindamiseks ja riikliku stabiilsuse säilitamiseks.
Seadus näeb ette ligi miljardi dollari suurust palga- ja pensionitõusu enne 2010. aasta jaanuaris toimuvaid valimisi ning ligi 10 miljardit dollarit järgneval aastal.
See aga kasvataks Ukraina eelarvepuudujäägi 6 protsendilt 8 protsendile.
2009. aasta esimeses pooles 18 protsenti kukkunud sisemajanduse kogutoodangu ja viimase piirini venitatud rahandusega Ukraina valitsus on seni pinnal püsinud tänu IMFi ligi 11 miljardi dollari suurusele abile. Ametiisikute sõnul on majandus hakanud sügavast surutisest välja tulema, lisakulutuste jaoks pidavat aga rahalised vahendid puuduma.
«Ukraina majanduslik ja finantsiline olukord on stabiliseerumas tänu rahalisele abile ja poliitilistele meetmetele. Saavutatud edu säilitamiseks on vaja poliitilist distsipliini ja teatud valdkondades ka korrigeerivaid meetmeid,» ütles IMF.
Juštšenkot, kelle populaarsus on numbriliselt langenud ühekohaliseks, arvatavasti tagasi ei valita. Samas on nii tema kui teised presidendikandidaadid süüdistanud IMFi liigses pehmuses oma rivaali Julia Tõmošenko valitsuse suhtes. Nad on väitnud, et IMF toetab Tõmošenko presidendi-kandidatuuri, andes finantsabi vaatamata ebapopulaarsete reformide vastuvõtmisele.
IMF väidab, et sellised süüdistused on alusetud. Vaatlejate sõnul on reformid veninud pidevate poliitiliste nääkluste tõttu.
Eelmisel nädalal ametlikult alanud presidendivalimiste tulemus on paljude meelest vägagi lahtine. Kaks favoriiti on aga Tõmošenko ja endine peaminister, 2004. aasta presidendivalimistel Venemaa toetust nautinud Viktor Janukovitš.
Nagu Juštšenko, on ka Tõmošenko läänemeelne ja toetab Ukraina ühinemispüüdlusi Euroopa Liiduga. Ühtlasi on ta end positsioneerinud kandidaadina, kes võiks hakata siluma Juštšenko presidendiks olemise ajal pingeliseks muutunud suhteid Venemaaga.