Ehitusfirmad tõmbasid küüned enda poole
26. oktoober 2009, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul võideldakse ehitusturul praegu ellujäämise nimel ja mõni ettevõte püüab püsima jääda ka ebaausate võtete abil.
Kui sageli tuleb ette, et ehitustöö tellija ja peatöövõtja omanikeringis on kattuvusi ja tellija korraldab asjad nii, et peatöövõtja on ühel hetkel lihtsalt maksejõuetu?
Probleem on tegelikult laiem. Oleme märganud ka tendentse, kus peatöövõtja võidab riigihanke, aga alltöövõtulepingud sõlmib tema tütarettevõte. Siis juhtubki nii, et peatöövõtja saab tellijalt oma lepingulise tasu, aga tütarfirma ei maksa alltöövõtjatele. Lõpuks jäävad üles suured võlgnevused, tütarfirma likvideeritakse ja emaettevõttest peatöövõtja tuleb kogu loost puhtalt välja.
Peatöövõtjad lähevad alltöövõtjate hanitamisele välja ilmselt kahel põhjusel. Variant A: peatöövõtjal endal on makseraskused ja variant B: ta teeb hangetel alapakkumisi?
See ei ole lihtsalt põhjus, vaid see (alltöövõtjate hanitamine – toim) ongi üheks võimaluseks alapakkumiste tegemisel.
Küsimus on ellujäämisinstinktis, püsima jäämise soovis. Kas praeguseks ollakse jõutud ehitusäris sellisesse punkti, kus muudmoodi ei saagi, kui tuleb kellelgi müts pähe tõmmata?
Mina iga ettevõtte hinge sisse ei näe, aga kui eelmisel aastal langes ehitusturg 12 protsenti ja sel aastal üle 30 protsendi, siis näeme, et pool mahust on kadunud. Ehituses on praegu 5800 ettevõtet ja kui me jagame selle hulga kahega, siis tekib küsimus, millega tegeleb teine pool. Kui tahetakse ellu jääda, siis valitakse mõnikord kõikvõimalikke vahendeid.
Mida peaks alltöövõtja tegema olukorras, kus ta teab juba objektile minnes, et võib-olla lähen siit ilma rahata minema ja minu firma läheb ka pankrotti?
Alati on kerge kõrvalt nõu anda, aga lepingud peavad olema korrektsed ja alltöövõtjad peaks jälgima partnereid, kellega nad koostööd teevad. Kui on ikka teada, et peatöövõtja käitus kellegagi halvasti, tuleks sellest teha oma järeldused. Aga paraku ei jää alltöövõtjal sageli üle muud, kui lepingule alla kirjutada, sest mujalt ei ole tööd võib-olla üldse võtta.