Kui valitsusliit peaks otsustama tulumaksu ühe protsendipunktisest kärpest loobuda tuleval aastal, võiks see riigieelarvesse tuua 700800 miljonit krooni. Milline oleks aga mõju inflatsioonile, majanduskasvule ja palgakasvule?
1 küsimus Ülo Kaasikule
/nginx/o/2017/11/27/7353325t1h342f.jpg)
21. aprill 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühest hinnangut tulumaksu alandamise mõju kohta ei ole võimalik anda. Kõik sõltub sellest, kuidas on plaanis muid makse kehtestada, kuidas valitsus kasutab täiendavat tulu ja kuidas majandusagendid reageerivad maksustrateegia muudatustele.
Näiteks võib välja tuua, et Eestis ei ole maksukoormus viimaste aastate jooksul kuigivõrd muutunud, sest samal ajal otseste maksude vähendamisega on tõstetud kaudseid makse.
Nii on tulumaksumäära alandamine suurendanud küll majapidamiste kasutatavat tulu, ent läbi aktsiiside tõusu on suunatud inimeste tarbimisharjumusi.
Üldiselt ei ole maksumääraga manipuleerimine majandustsüklite silumiseks hea tava. Selgust maksumäärade osas on vaja kindlate tulevikuplaanide ja investeerimisotsuste tegemiseks.
Kui tulumaksukärbe suurendab inimeste kasutada olevat tulu, vähendab selle ärajätmine eratarbimist ja seeläbi ka majanduskasvu. Kuna asjad on omavahel seotud, siis suureneb valitsussektori tulu samas suurusjärgus kui väheneb majapidamiste kasutatav tulu.
Otsustab valitsus saadava täiendava sissetuleku kulutada, tõstab see aga omakorda valitsussektori tarbimist ja seeläbi ka majanduskasvu.
Siiski ei ole võimalik üheselt öelda, kas peale jääb majanduskasvu vähendav või suurendav jõud.
Arvesse peab võtma, et antud juhul on majanduse mahtu arvestades tegu väikeste summadega, mistõttu mõjud jäävad tõenäoliselt vaevumärgatavaks.
Valitsuse rahakulutamisest ja maksupoliitikast olulisemaks võib kujuneda usaldusväärsuse faktor.
Valitsuse praegune otsustav tegutsemine eelarve defitsiidi vältimisel annab välismaailmale ja välisinvestoritele positiivse signaali Eesti valitsus järgib konservatiivset eelarvepoliitilist joont ega kavatse võlgu elada. See võib siia tuua majanduskasvu kiirendavaid investeeringuid.