SEB juht läheb Ukraina panka edendama

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB Eesti juht Ahti Asmann hakkab 1. jaanuarist tüürima SEB Ukraina panka.
SEB Eesti juht Ahti Asmann hakkab 1. jaanuarist tüürima SEB Ukraina panka. Foto: Mihkel Maripuu

SEB otsustas välja vahetada Leedu ja Eesti tütarpanga juhid, Ahti Asmann peab oma uut töökohta Kiievis SEB-s pangas aga pigem tunnustuseks kui karistuseks.



SEB Eesti juht Ahti Asmann, kas teie minek Ukrainasse on pagendamine või edutamine?


Mina võtan seda nagu edutamist. Tavaliselt on nii, et halba tööd teinud inimesed saadetakse koju, mitte teise riiki panka juhtima. Praegu on SEB juhatus leidnud, et minu ja minu meeskonna töö kuus kvartalit kestnud majanduslanguse ajal on olnud hea.



Niisugust kogemust on vähestel inimestel ja seda on


SEB-l praegu vaja Ukrainas, kus on samuti äärmiselt keeruline olukord. Majanduslanguseks prognoositakse seal 15 protsenti. Panganduses on seal kuhjaga probleeme, ka krivna on devalveeritud.



Ka mul endal oli soov välismaal töötada. Oli natuke üllatav, et see hetk nii kiiresti kätte jõudis, aga see pole minu plaanidega vastuolus.



Kas teil on vene keel selge?


Vene keel oli mul koolis viis, aga ta on rooste läinud, sest töökeelteks on eesti ja inglise. Eks ma pean natuke järele aitama ja keelekeskkonnas tuleb see kiiresti tagasi.



Kas Ukraina panganduse peamine probleem on devalveerimine või on seal midagi veel?


Ma ei saa lugeda end veel Ukraina eksperdiks. Natuke olen uurinud seal toimuvat, aga praegu ei taha järeldusi teha, pean minema ja asja natuke uurima.



Millal SEB Eestis jälle kasumit teenima hakkab?


Seda prognoosi me välja ei anna.



Kolmandas kvartalis panite laenukahjude katteks provisjonidena kõrvale 845 miljonit krooni.


Kolmandas kvartalis lisandus kohalikele provisjonidele 550 miljonit krooni grupi tasemel tehtud laenukahjude eraldisi. SEB Grupi tasandil on läbi viidud stress-teste. Nende analüüside tulemusel tehakse täiendavaid laenukahjude eraldisi. See on puhver halbadeks aegadeks.



Varem kajastati mainitud provisjone grupi tasandil, kuid lähtuvalt audiitorite soovitustest toodi need nüüd riikide bilanssidesse. Nende provisjonide lisandumisega kasvas meie selle aasta provisjonide tase poole võrra.



Lõppude lõpuks on ju ikkagi tegu tähtajaks tagastamata laenudega?


Ei, see ei ole nii. Laenukahjude eraldised on selleks puhuks, kui probleemsete laenude tagatisi tuleb hakata müüma ja tagatise väärtusest ei piisa. Laenukahjumi eraldised on selleks, et katta võimalikke riske, kui tagatiste müükidest jääb raha puudu. Teeme võimaliku laenukahju ette ära, need ei ole veel konkreetseteks tehinguteks teostunud laenukahjumid.



845 miljonit krooni on ainult natukene väiksem summa, kui oli Swedbanki kolmanda kvartali provisjon Eestis. Arvestades seda, et teie laenuportfell on märkimisväärselt väiksem Swedbanki omast, kas saab järeldada, et SEB portfell on viletsama kvaliteediga?


Küsimus on selles, millal provisjone tehti. Swedbank tegi aasta esimeses pooles aktiivsemalt provisjone. Teine küsimus on provisjonide tegemise poliitika. Ma ei oska Swedbanki laenuportfelli kommenteerida, aga kahtlemata oleme oma provisjonide ehk laenukahjumite eraldiste tegemisel olnud üsna konservatiivsed.



Majanduskeskkond on vaatamata stabiliseerumise märkidele äärmiselt keeruline ja likviidsus on turul väga madal. Loodame, et läheb paremaks, aga majandusaruandeid kokku pannes ei saa me põhineda lootusel, vaid peame lähtuma konservatiivsetest printsiipidest ja olema valmis kõige halvemateks stsenaariumideks.



Kas SEB provisjonide poliitika on siis konservatiivsem kui Swedbankil?


Ma ei oska seda kommenteerida. Meie provisjonide tase laenuportfelli suhtes võib olla natukene kõrgem kui Swedbankil.



Swedbank on hakanud probleemsete ettevõtetega tegelevasse firmasse kinnisvara kokku ostma, kui palju on SEB oma vastavasse firmasse vara soetanud?


Meil on loodud firma, mis võib ka kinnisvara turuhinnaga sisse osta, juhul kui sellele ostjat ei leidu ja tagatisväärtus kukuks mõistlikust tasemest madalamale. Aga praegu me ei ole veel ühtegi sellist tehingut teinud. Oleme selleks valmis, aga tehinguteni pole asi läinud.



SEB Varahalduse juht märkis mõni nädal tagasi, et Eesti ettevõtete ärikultuur on väga madal. Et võlakirjade tagatisi kiputakse sõna otseses mõttes ära varastama. Kas te jagate seda arvamust?


Ärikultuur ei ole kindlasti väga madal, aga ta võiks olla parem. Praegu on rasked ajad, paljud teevad meeleheitlikke samme, aga keerulisel ajal tuleb laenuvõtja iseloom paremini välja. Praegu tuleb välja, kuidas tegelikult suhtutakse lepingutesse ja oma kohustustesse.



Tulemused


•    SEB Eesti tegelik laenukahju tänavu on olnud 6,3 mln kr.


•    Eeldatavate kahjude katteks on tehtud provisjone 1,5 mld kr.


•    SEB Eesti kahjum on üheksa kuuga ligi 1,2 mld kr, kolmandas kvartalis lisandus 589 mln kr.


•    SEB Grupi üheksa kuu tegevuskasum oli 2,8 miljardit ja puhaskasum 894 miljonit Rootsi krooni.


•    Laenukahjumid moodustasid portfellist 0,91 protsenti.


Allikas: SEB

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles