Eestist varastatud pangakaartide andmetega on märtsi lõpus tehtud Rumeenias ligi 150 000 krooni eest tehinguid.
Pangakaartide varastatud andmeid kasutati Rumeenias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprilli alguses leidsid Eesti suuremad kommertspangad vähemalt kolmelt pangaautomaadilt skimmingu-seadmed, mida kurjategijad kasutavad pangakaartide andmete kopeerimiseks. Tõenäoliselt ei jõudnud nende seadmetega kogutud info kurikaelteni.
Küll aga on sarnaste seadmetega kaartide andmeid varastatud varem ning siis on neid ka kasutatud. Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul laekusid neile eelmise nädala lõpuks avaldused kaheksa pangakaardi kohta, millega tehtud tehinguid omanikud soovisid vaidlustada.
Rahvusvaheliselt tuntud
Ajavahemikus 28.30. märtsini on Rumeenias seitsme deebetkaardiga tehtud 34 tehingut kogusummas 128 886 krooni. Üheksa tehingut oli samal ajal tehtud ka ühe krediitkaardiga, millelt varastati sel moel 26 104 krooni.
Kõige viimast skimmingu-seadmete avastamise juhtumit eelmisel nädalal ei soovinud Künnapas uurimise huvides kommenteerida. Kommentaari ei õnnestunud saada ka prokuratuurilt, kes juhtumit uurib.
Kinnitamata andmetel kahtlustatakse seadmete paigaldamises Rumeeniast pärit mustlasi sellele viitab varem varastatud andmete kasutamine just selles riigis.
Rumeenlaste seotust rahvusvaheliste kaardipettustega on kinnitanud ka FBI, kes on ühte kaardiandmete varastamisega tegelevat jõuku nimetanud «Rumeenia Kriminaalseks Ettevõtteks».
Väidetavalt on nad seotud suurema osa kaardipettustega Soomes, Lätis ja Leedus ning arvatavasti on «töö» käigus sattunud korraks ka Eestisse tegutsema.
Tavainimesele on pangaautomaadile kinnitatud kopeerimisseadmete avastamine muutunud aasta-aastalt üha keerukamaks.
Tegutsevad oskuslikult
Aivar Paul Hansapanga sisekontrolliosakonnast kinnitas, et kopeerimisseadmed on tänapäeval valmistatud nii oskuslikult, et neid on palja silmaga raske eristada ja tavakasutajatel keeruline tuvastada.
Kurjategijatel on andmete varastamiseks tarvis kopeerida pangakaardi magnetribal olevad andmed ning PIN-kood. Neist esimeste lugemiseks pannakse kaardipilu ette tavaliselt lisalugeja, PIN-kood tuvastatakse aga kas kaamera või lisaklaviatuuri abil.
Pauli sõnul tuleb silmas pidada, et pangakaardi pilu ette pandud seade muudab tavaliselt kaardi automaadist kättesaamise raskemaks.
«Tavaolukorras ulatub automaadist välja suhteliselt lühike osa kaardist, kui sinna ette panna aga lisalugeja, on kaardi kättesaamine veelgi keerulisem,» rääkis ta. «See on esimene ohu märk, millele inimene võiks reageerida.»