Kiiristungeid pidavate saadikute palgaralli

Ka riigikogulase töö võib konti murda. Mis sest, et käib valitsuse infotund – väike uinak kulub alati marjaks ära. Foto: Peeter Langovits

Sageli vaid 15-minutilisi riigikogu istungeid pidavad saadikud hakkavad keskmise palga tõusu pärast teenima kuus ligi 64 000 krooni, president Toomas Hendrik Ilvese kuu sissetulek kerkib üle 100 000 krooni.

Statistikaameti teatel oli läinud aasta neljanda kvartali keskmine brutopalk Eestis 12 270 krooni kuus, mis on 2006. aasta viimase kvartaliga võrreldes 20,1 protsenti enam.

Riigikogu 101 saadiku sissetulek sõltub just neljanda kvartali palgast ning koos palgast arvestatava 30-protsendise kuluhüvitisega hakkavad saadikud teenima 63 804 krooni kuus.

Eelkäijate otsus

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik tõdes, et riigikogulase palga sidumine keskmisega ning otsus, et see oleks just neljakordne keskmine, on olnud eelmiste riigikogu koosseisude valik. «See kord ei ole praeguse koosseisu kehtestatud, seda ei saagi me teha,» ütles Seppik.

Ta tõdes, et töötasu suurus jääb alati hinnanguliseks küsimuseks. «Kui meil on 1,4 miljoni elaniku seast valitud

101 saadikut, siis ei saa ju nende palk väga vilets olla,» leidis Seppik. «Aga eks see ametikoht on vaid neljaks aastaks ja aeg möödub kiiresti. Kõik need, kes kadestavad, ei pea seda pikalt tegema ning kolme aasta pärast avaneb neil uus võimalus valida.»

Seppik tõdes, et nende palk kasvab täpselt nii kaua, kui riigil hästi läheb – kui riigil hakkab kehvemini minema, siis ei tõuse enam ka riigikogulaste palgad.

Värskelt parlamenti pääsenud reformierakondlasest noorpoliitik Kalle Palling leidis sarnaselt Seppikuga, et kui eelmised koosseisud on niisuguse süsteemi välja mõelnud, siis järelikult ei ole seni suudetud paremat alternatiivi pakkuda.

«Ma ei taha kuidagi nõustuda, et riigikogu muudab seadusi omakasupüüdlikult ning vaid enese huve silmas pidades nagu arvab teinekord avalikkus või mõned meediaväljaanded,» ütles Palling. «Kui keegi pakuks välja parema variandi, siis võiks selle otstarbekust kindlasti arutada.»

Peaministrit tasustatakse oma töö eest kuue Eesti keskmise palgaga, millele lisandub 20-protsendiline esindustasu. Seega hakkab Andrus Ansip teenima kuus 88 344 krooni. Kõigi ministrite palk moodustub 5,5 keskmisest palgast, millele lisandub samuti 20-protsendiline esindustasu. Nemad hakkavad teenima 80 982 krooni kuus.

Korralikud lisatasud

President Toomas Hendrik Ilvesele on määratud kuuteenistuseks seitse keskmist palka. Koos esindustasuga on tema palgasummaks 103 068 krooni. Presidendi palga kasvades suureneb ka tema abikaasa esindustasu, mis on 30 protsenti presidendi ametipalgast.

Tartu linnavõim on oma palgad sidunud samuti keskmise palgaga. Kõrgeimat tasu hakkab teenima abilinnapea Margus Hanson, kelle kuupalk ületab 68 000 krooni piiri. Sellest on lisatasu peaaegu 16 000 krooni.

Abilinnapea Karin Jaanson järgneb Hansonile pea 63 000 krooniga (lisatasu 10 500 krooni) ning linnapea Urmas Kruuse 58 000 krooniga. Rakvere linn on näiteks oma juhi Andres Jaadla palga sidunud 9,43-kordse riigi alampalgaga.

Kas teate?

Valik palkadest

• President – 103 068 kr

• Peaminister – 88 344 kr

• Minister – 80 982 kr

• Riigikogu liige – 63 804 kr

Kõrgepalgalised linnapead:

• Pärnu linnapea (43 600 elanikku) – 61 435 kr

• Tartu linnapea (98 702 elanikku) – 58 000 kr

• Saue linnapea (5917 elanikku) – 57 200 kr

• Tallinna linnapea (ca 400 000 elanikku) – 55 525 kr

Kui palju teenis Konstantin Päts?

Riigipalgad 1935. aastal:

• Konstantin Päts (peaminister, kes täitis riigivanema kohustusi) 750 kr (+100 kr kuludeks)

• ministrid ja riigikontrolör 500 krooni (+100 kr)

• riigikohtu esimees 410 kr

• riigiteenistuja madalaim palk 60 kr (Tallinnas ja Nõmmel), mujal Eestis 59 kr

• riigiteenistuja kõrgeim palk 340 kr

• ülikooli professori palk 150–200 kr

• oskustööline ca 60–80 kr (2–3 kr/päev)

• lisatasud peaaegu puudusid (v.a staažitasu), riigisektori palgad määrati rangelt seadusega

• kui 1920. aastatel olid palgavahed väikesed, siis 1934–1935 riigijuhtide ja -ametnike palgad tõusid

Hinnad 1935. aastal

• maja Nõmmel 20 000 – 40 000 kr

• jalgratas 60–120 kr

• õmblusmasin 60–100 kr

• raadiovastuvõtja 70–120 kr

*keskpärane sõiduauto 3000 – 5000 kr

• teatripilet Estonias – 30 senti 2,50 kr

Allikas: PM, Riigi Teataja, Jaak Valge

Riigimeeste palgatõus

2005 2006 2007 2008 2009**

president* 51 000 60 830 71 484 85 890 90 832

riigikogu esimees* 46 224 52 140 61 272 73 620 81 000

peaminister 43 700 48 000 56 442 67 560 77 802

minister 40 100 44 000 51 738 61 930 71 368

õiguskantsler 40 100 44 000 51 738 61 930 71 368

riigikogu liige* 30 800 34 760 41 000 49 080 54 000

kohtunik 29 200 32 000 37 628 45 040 51 904

keskmine palk 8 073 9 407 11 260 12 976** 14 688**

IV kvartal 8 690 10 212 12 270 – –

• Presidendil, peaministril ja ministritel lisandub 20-protsendiline esindustasu

• Riigikogulastel lisandub kuludokumentide alusel makstav 30-protsendiline esindustasu

• ülejäänud tippametnikel lisanduvad muud seadusest tulenevad lisatasud

* arvutuse aluseks on seaduse järgi eelneva aasta IV kvartali keskmine palk, ülejäänutel Eesti keskmine palk.

** prognoos

Allikas: PM