Valitsemistasust või osast sellest peaks loobuma siis, kui fondivalitseja on rikkunud seadust või muid eeskirju või pole kinni pidanud kliendile antud lubadustest, ütles ERGO Funds ASi juhatuse liige Ege Metsandi.
ERGO: fondi valitsemistasust peaks loobuma, kui on rikutud seadust
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
15. oktoober 2009, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsemistasu osaline tagasimaksmine oleks õigustatud vaid siis, kui pensionifondi valitseja teeb investeeringuid, mis lähevad vastuollu fondi investeerimisstrateegia ja seadusega, lausus Metsandi vastuseks E24 küsimusele, kas pensionifondid peaksid
negatiivse tootlusega aja eest valitsemistasud tagasi maksma.
«Juhul kui maailma aktsiaturud on sügavas languses, on põhjendamatu oodata, et aktsiatesse investeerinud fondid näitaksid positiivset tootlust, Pensionikogujatele soovitan säilitada rahu ja süveneda oma fondi investeerimisstrateegiasse ja selle fondi investeeringute portfellile. Kui need ei vasta ootustele, tuleks leida endale turult sobivam,» ütles ta.
Metsandi sõnul peavad fondivalitsejad täna võtma kaalutletud riske, et pakkuda varadele mõistlikku tootlust. Kui loobuda mõistlikust ja kaalutletud riskist, ei rahulda tulemus ka pensionikogujaid endid pikemas plaanis. Kõik, kes on korragi kokku puutunud aktsiainvesteeringutega, teavad, et aktsiaturgudelt ei saa alati oodata positiivset tootlust, vaid peab lühiajaliselt leppima ka negatiivse tootlusega.
Ibbotson Associates poolt avaldatud analüüsist, mis baseerub USA 1926-2000.a. andmetel, selgub, et sellesse perioodi jäävatest 75st üheaastasest investeerimisperioodist lõpetati positiivse tootlusega vaid 72 protsendil juhtudest. Kui võtame sama ajavahemiku ja 5-aastased investeerimisperioodid, siis positiivse tootlusega oli 90 protsenti nendest 5-aastastest perioodidest. Kui aga võtta sama ajavahemiku 15-aastased investeerimisperioodid, siis kõik need perioodid olid positiivse tootlusega.
Metsandi sõnutsi on oluline ka nüanss, et valitsemistasudest vaid osa jääb pensionifondi valitsejale. Seda vaatamata nimetusele «fondi valitsemistasu». Fondivalitseja poolt võetav teise samba fondide valitsemistasu katab mitmeid kulusid kolmandatele osapooltele:
1. Depoopangale makstav depootasu
2. Garantiifondi tasud: Pensionikaitse osafondi maksed
3. Tasu finantsinspektsioonile järelevalve teostamise eest
4. Eesti Väärtpaberikeskusele makstavad tasud (pensionifondi osakute igakuine hooldustasu, pensionifondi osakute kandetasud iga kande eest pensionifondi või sealt välja, pensionifondi valikuga seotud avalduste esitamise tasu jne)
5. Fondide auditiga seotud audiitorkulud
6. Fondide raamatupidamise kulud
Näiteks ERGO fondide puhul moodustasid eelmisel aastal depoopangale, garantiifondile, finantsinspektsioonile ja Eesti Väärtpaberikeskusele makstavad tasud Metsandi sõnul kokku ligi 40 protsenti teenitud valitsemistasust ja neid tasusid peab fondivalitseja regulaarselt maksma, sõltumata sellest, milline on tootlus. «Kui ütleme, et valitsemistasu tuleb tagasi maksta, siis kas nimetatud institutsioonid peavad selle samuti tagastama,» küsis Metsandi.