Majanduslanguse ajal kuluvad rahatähed vähem
12. oktoober 2009, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduslanguse kestel on ringluses palju vähem rahatähti ja need kuluvad märgatavalt vähem kui buumi ajal. Eesti Pank vastutab selle eest, et riigis oleks alati piisavalt sularaha ja see liiguks turvaliselt ühest kohast teise.
Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve sõnul näeb ta sageli õudusunenägu sellest, kuidas kõik sularahaautomaadid on korraga tühjad. Selline olukord oleks tema sõnul halvim, mis võiks juhtuda, sest vähendaks otsekohe riigi majanduslikku julgeolekut.
Enne jaanipäeva ja jõule on tippaeg, mil sularaha liikvel kaks kuni kolm korda enam. Ka kuu algul, pärast palgapäevi, on seda rohkem ringluses.
Füüsiliselt veab raha, sorteerib ja täidab automaate G4S Sularahakeskus. Sularaha ringlusse laskmine ehk emiteerimine ja kõlbmatu sularaha hävitamine käib aga Eesti Panga kaudu ning selle range kontrolli all.
Korraga on Eestis ringluses raha umbes 11 miljardi krooni eest. Kõige rohkem on kasutuses 500-, 25- ja kahekrooniseid pangatähti.
Kahekrooniste eluiga on kõige lühem. Kui riigil läks väga hästi, muutusid need kõlbmatuks viie-kuue kuuga, nüüd peavad vastu palju kauem.
Majanduslanguse ajal, eriti eelmise aasta lõpust on tunduvalt aeglustunud sularaha ringlus ning vähenenud selle hulk. Kuni 2008. aastani see kogu aeg kasvas. «Vahepeal lausa hullumeelse tempoga,» meenutab Roosve.
Pangad suunavad iga päev keskpanka tagasi määrdunud ja kulunud rahatähti, millest kuus-kaheksa protsenti hävitatakse. Sellega tegeleb hästiturvatud ja kaamerate kontrolli all olevas ruumis korraga viis naist. See on Eesti Pangas ainus osakond, mis tootmist meenutab.
Kiired masinad, mis käitlevad 22 pangatähte sekundis, hindavad rahatähti 28 tunnuse alusel ja vea korral hävitavad need kohe. Pehmed ja määrdunud kupüürid tagasi ringlusse ei pääse.
Ühes vahetuses töödeldakse 500 000 – 600 000 pangatähte. Suvel, kui rahatähed on niiskemad, võtab nende käitlemine rohkem aega, talvel vähem. Nurgas seisavad suured kotid väikesteks helvesteks lõigatud pangatähtedega.
Töö selles osakonnas on raske ja vastutusrikas, sest üks viga võib maksta miljoneid kroone. Seda tööd tegevad naised ütlevad, et eelistavad oma arveid maksta kaardiga, sest rahast on kõrini, ja neid võib mõista.
Kui Eesti Panga töötajate keskmine palk ulatub 30 000 krooni kanti, siis selles osakonnas makstakse napilt Eesti keskmist kuutasu. Raha on ka väga räpane – seda tõendavad ilmekalt töötajate määrdunud valged sõrmkindad.
Eesti Panga keldris paikneb riigi kõige paremini turvatud ruum – 700 ruutmeetri suurune varahoidla, kus hoitakse rahapakke. Sinna ei pääse ükski võõras hing.
Paber- ja metallraha
• Eestis ringleb 11 miljardit krooni sularaha
• Iga elaniku kohta on 340 münti ja 65 rahatähte
• Eelmisel aastal leiti 297 võltsitud rahatähte
• Ringlusest kõrvaldati 31,2 miljonit pangatähte kokku 3 miljardi krooni eest
Allikas: Eesti Pank