Konkurentsiameti juht toetab monopolide suuremat ohjeldamist

Urmas Seaver
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Foto: Toomas Huik

Riigi konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul peab ta õigeks järgmisel nädalal riigikokku esitatavat eelnõud, mis seab monopolidele jäigemad kasumlikkuse piirid, sunniks neid vajadusel hindu langetama ja tõstaks nende trahvimäärasid.

«Kõikides Euroopa riikides ja üldse arenenud maailma riikides on loomulikult levinud printsiip, kus monopolidele on pandud kasumi tootlikkuse piirid,» lausus Ots. Konkurentsiametiga peab senise korra kohaselt oma hinna kooskõlastama näiteks Eesti Energia ja ka paljud küttefirmad, kuid samas veefirmad ning suurem osa küttefirmasid kooskõlastab oma hinna kohaliku omavalitsusega.

Ots lausus, et amet on hindade kooskõlastamisel välja töötanud põhjaliku süsteemi ning kui ka omavalitsused sama üle võtaksid, siis on see tema sõnul kahtlemata teretulnud ning võimaldaks tarbijatele õiglasemaid hindasid.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvad riigikogulased Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu kavatsevad esmaspäeval esitada riigikogule eelnõu, kus nähakse ette, et kõik omavalitsused peavad hakkama hinna kooskõlastamisel lähtuma konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikast ning ka suuremate veefirmade tariifid tuuakse vahetult ameti kontrolli alla.

Lisaks tahavad mehed seadusesse sisse kirjutada selle, et nii toasooja pakkuja kui ka veefirma on sunnitud automaatselt alandama hinda, kui nende tootmiskulud on vähenenud 5 protsenti või rohkem. Seejuures antakse konkurentsiametile õigus vajadusel ühepoolselt kehtestada ajutine hind, kui monopol pole uut hinda ise taotlenud.

Samuti suurendatakse monopolidele väära hinna võtmise eest mõeldud maksimaalset rahatrahvi kümme korda - seniselt 50 000 kroonilt 500 000 kroonini.

Ots ütles, et nii trahvide suurendamine kui ka kohustuslikus korras hinna langetamine on õiged ja vajalikud ettepanekud.

«Näiteks praegune kaugkütteseadus on kallutatud ettevõtja poolele,» lisas ta. «Täna kehtiv kuni 50 000 kroonine maksimumtrahv ei avalda aga suurtele, saja miljoni krooni suuruse käibega monopolidele, mingit mõju.»

Vaheri ja Reinsalu kinnitusel võimaldaks uus seadus vähendada Tallinna veetariifi umbes 24 protsendi võrra ning alandada paljude soojatootjate hindasid umbes 10 protsendi võrra.

Vaher märkis, et Tallinna Vee puhaskasum 2008. aastal oli 41 protsenti käibest ning lisas, et pealinna vee-ettevõtte investeeritud varade tootlikkuseks on kujunenud ligi 20 protsenti.

Nii tema kui ka Ots märkisid, et Euroopas levinud põhimõtete kohaselt peaks Tallinna Vee taolise suurmonopoli põhjendatud tulukus ehk tootlikkus olema 6,5-8 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles