Vastseid ettevõtjaid masu ei heiduta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi raske majanduslik aeg sunnib kümneid ettevõtteid uksi sulgema, on töötukassa aidanud tänavu kaasa poole rohkemate firmade loomisele kui eelmisel aastal.
Jõgevamaal Põltsamaal avas 5. oktoobril oma kosmeetikasalongi 25-aastane Terje Lehiste. Idee äri luua tekkis noorel naisel juba mõnda aega tagasi ja hoolimata raskest majanduslikust olukorrast ei kahelnud ta selle plaani elluviimises.
«Ega raha pole ju maailmast kuskile kadunud,» ütles vastne ettevõtja ning lisas, et praegu on suur masu juba suuresti meediamull ja loodetavasti ei ole olukord enam nii traagiline.
Raha, et kosmeetikasalongi vajalikud seadmed ja mööbel osta, saigi Lehiste töötukassast ettevõtlustoetusena, summas 70 000 krooni.
«Tulin selle summaga ilusasti välja ja praegu on veel raha ülegi,» ütles ta. «Aga kui inimene avab toitlustusettevõtte või midagi sarnast, siis tuleb muidugi rohkem oma raha mängu panna ja toetusest üksi jääb väheks.»
Toetuse eest ostis Lehiste endale näiteks kosmeetikatooli ja muid mööbliesemeid. Kuna ruum, kus ta praegu töötab, on väike, silmaga hinnates umbes 15 ruutmeetrit, siis väga palju sinna ei mahugi.
Viis kuud toetuseni
Toetuse saamise protsess on Lehiste sõnul üsna pikk ja varuda tuli palju kannatust. Esmalt peab inimene ennast töötuks registreerima ja siis läbima ettevõtluskoolituse. Ka tuleb ennast tõestada kutsenõustamisel, et ta on just sel erialal kõige parem.
Lehiste võttis end töötuna arvele tänavu veebruaris ja toetuse sai lõpuks juulis.
«Kui närvid selle aja peale läbi ei lähe, siis on kõik hästi,» naljatles ta. Kuigi riigiasutustesse suhtub naine skeptiliselt, kiitis Lehiste siiski maksuametit, kes toetuse saamise ajal teda aitas.
Koos noore naisega käis Jõgeval ettevõtluskoolitusel nii eri vanuses kui ka erinevatelt elualadelt inimesi.
«Enamik olid töötud ehitajad,» iseloomustas Lehiste seltskonda. Koolitust ennast pidas naine piisavaks ja heaks. «Seal nägin, et peale minu on veel inimesi, kes on samas olukorras, ja ei olnud enam nii lootusetu tunne,» ütles ta.
Noor ettevõtja leidis, et tema veerandsada eluaastat ei tähenda numbrites tegelikult midagi ja pigem on tähtis see, et inimesel oleks piisavalt elukogemust.
«40-aastane inimene võib oma nägemustes olla palju naiivsem kui näiteks 25-aastane,» ütles ta.
Kõige raskemaks osaks ettevõtlustoetuse taotlemisel pidas Lehiste äriplaani koostamist ja finantsprognoose – kõik tuleb üksikasjalikult kirja panna, nii plussid kui ka miinused. Ka on värskel ettevõtjal vahel raske seadustest aru saada.
«Kui sul näiteks sotsiaalmaksuseaduses on viis erinevat viidet ja seal vahel ainult sidesõnad, siis katsu sa sellest esimesel korral kohe sotti saada,» tõi ta näite.
Kui tänavu on töötukassa ettevõtlustoetust välja maksnud 302 inimesele, siis mullu sai seda pea poole vähem inimesi – 162.
Põhjust, miks toetuste arv on nii erinev, võib töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse teenusejuhi Raido Raudnageli sõnul otsida sellest, et inimestel on oma algkapitali ettevõtte alustamiseks jäänud vähemaks.
«Ja ma ei usu, et inimesed on riskialtimaks muutunud,» lisas ta.
Paremad äriplaanid
Suurim erinevus võrreldes eelmise aastaga on Raudnageli sõnul see, et enam ei soovita ettevõtlust alustada kinnisvara või ehituse valdkonnas. Samuti on muutunud taotlejate profiil – rohkem on nn valgekraesid ja töö kaotanud keskastme juhte.
«Ka äriplaanide kvaliteet on märgatavalt parem,» lisas ta.
Kuna töötukassale tuleb esitada väga täpne ja rahaliselt läbi analüüsitud plaan, siis Raudnageli sõnul ei ole kahe aasta jooksul ükski toetust saanud firma pankrotti läinud.
«Ja kui äriplaan ongi suure riskiga, siis see ei pruugi lihtsalt toetust saada,» ütles ta.
Tänavu on esitatud äriplaanidest toetuseta jäetud umbes kolmandik.
Ettevõtlustoetus
• Tänavu on toetust saanud 302 inimest, neist 24 alla 25-aastased, 257 inimest on 25–54 aastased ja 21 vähemalt 55-aastased.
• Mullu jagati ettevõtlustoetust
162 inimesele.
• Enim jagati toetust teenindusvaldkonda (15). Näiteks mootorsõidukite hooldus, raamatupidamine, tõlkimine, tantsukoolide tegevus, juuksuriteenindus, solaariumid ja massaažisalongid.
• Viis ettevõtet loodi tööstuses.
• Neli ettevõtet loodi põllu- ja metsamajanduses.