ERGO: kindlustuspettuste osa on marginaalne
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
7. oktoober 2009, 18:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustuspettuste järsk kasv oli 2007. aasta lõpus, praegu on olukord stabiliseerunud ning kahjujuhtumite koguarvuga võrreldes moodustavad pettused marginaalse osa, lausus Eesti suuruselt teise kahjukindlustusseltsi ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap.
Konsapi sõnul ilmneb pettus liikluskindlustuses kõige sagedamini juba toimunud sündmuse asjaolude muutmises (asjaolude ja info varjamine, lisamine, muutmine jne.) ning harvemini ka avariide lavastamises ja selle käigus sündmuse üksikasjade kokkuleppimises.
Sagedasemad neist on juhtumi kuupäeva muutmine hilisemaks (põhjuseks õnnetuse päeval puudunud kehtiv poliis) ning mittekontaktsete liiklusõnnetuste lavastamine, seda mõlema osapoole kokkuleppel.
«Petma kihutavad inimesi majanduslikud raskused ning soov oma auto vigastused, mis on tekkinud erinevates juhtumites pikema aja jooksul, ühe juhtumi raames seltsi kulul korda teha,» selgitas Konsap.
Konsapi sõnul võib kindlustuspettus esimesel pilgul tunduda kerge rahana, kuid pettuse teele minnes on sellel palju laiem mõju ning tõsised tagajärjed. Näiteks liikluskindlustuse pettuses on alati kaks osapoolt ning sellel, keda süüdlaseks lavastatakse, suureneb pettuse õnnestumise korral edaspidi kindlustusmakse.
Kui pettus avastatakse, ähvardab pettuses osalenud isikuid kriminaalkaristus. Loomulikult kaasneb iga sellise juhtumiga alusetult saadud summa tagasinõudmine, millele lisanduvad kogu menetluse käigus tekkinud kulud, rahatrahvid jms. kulud ning need summad võivad kokkuvõttes ületada kordades algselt saadud kerge raha, lausus Konsap.