Ettevõtjad soovivad töötajate tervisesse maksuvabalt panustada
7. oktoober 2009, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate keskliidu küsitluse järgi leiab 95 protsenti ettevõtjatest, et töötaja tervisele tehtavad kulutused tuleks erisoodustuse alt välja tuua.
1. juulist kohustab seadus tööandjat tasuma töötaja 4.-8. haiguspäeva eest 70 protsenti tema töötasust, kuid samal ajal jätkub töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksustamine erisoodustusena, mis pole tööandjate keskliidu hinnangul õiglane.
Enamik tööandjate keskliidu küsitletud ettevõtjaid kinnitas, et töötaja tervise heaks tehtud kulutuste erisoodustusest vabastamisel jätaksid nad tehtavad kulutused samale tasemele või suurendaksid neid, mis mõlemal juhul tähendab, et töötaja tervisesse saaks panustada senisest rohkem.
Üks küsitletud tööandjatest märkis, et kui ta peab kinni maksma töötajate haiguspäevi, eelistab ta motiveerida neid sporti tegema ja enda tervist hoidma.
71 protsenti tööandjatest pidas vajalikuks kehtestada tervisekulutustele maksuvaba ülempiir. 48 protsenti pakkus välja ka ülempiiri suuruse, mille keskmine väärtus oli kuni 7300 krooni aastas.
«Mingisuguse piiri seadmine oleks mõistlik, et maksuvabastust ei hakataks teistpidi ära kasutama,» märkis tööandja, kelle ettevõte panustas 2008. aastal töötajate tervisesse 400 000 krooni. «Kui maksuvabalt lubada üle 1500 krooni kuus, siis ma kardan, et ka golfist ja mägironimisest saab tervisesport ja nii kaotab idee juba oma mõtte.»
Üks teine tööandja pidas mõistlikuks, et tööandja kataks erisoodustusmaksuvabalt 50 protsenti töötaja tervisekulutustest.
Tööandjate keskliit on juhtinud valitsuse tähelepanu asjaolule, et töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksunduslikud küsimused on jätkuvalt reguleerimata.
Selleks, et tööandja saaks panustada oma töötajate tervisesse, tuleb tööandja haigushüvitise tasakaalustamiseks muuta tulumaksuseadust ja sellised kulutused erisoodustuste alt välja arvata.
Keskliidu hinnangul on maksuhalduri tegevuse hõlbustamiseks mõistlik siduda maksuvabastus konkreetse summalise piirmääraga, mille ulatuses tehtud tervisekulutused saavad maksuvabastuse – näiteks 2000 krooni kuus.