Nõrgim pensionifond võtab suurimat tasu

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki hoone.
Swedbanki hoone. Foto: Peeter Langovits

Kas minu pensionirahaga midagi targemat pole teha? See oli esimene küsimus, kui silma hakkas ligi saja meetri kõrgune pensionisamba reklaam Tallinna kesklinnas.



LHV panga pensionifondide reklaam Tallinna südalinnas Radissoni hotelli fassaadil läheb maksma kahe keskmise eesti mehe aastapalga. Reklaamifirma Age McCanni Eesti esinduse juht Janar Toomesso hindas, et selline reklaam maksab koos linnavalitsuse maksudega umbes 250 000 krooni.



Toomesso arvas, et tulevastel pensionäridel ei maksa väga närvi minna, sest kuna sellised ebaharilikud reklaamid toetavad kogu LHV panga mainet, korjab pank järelikult nende jaoks raha kõikidelt teenustelt.



LHV on samas praegu Eesti riigi kõige edukam teise samba pensionifondide haldur, aga selle panga teise samba fondide teenustasud on ka ühed suuremad.



Swedbank üks nõrgemaid


Swedbanki fondide teenustasud on osaliselt väiksemad ja osaliselt suuremad kui LHV-l. Kui kahe firma tootlusi võrrelda, on Swedbank üks riigi nõrgemaid ja LHV üks edukamaid pensionivara kasvatajaid.



Swedbank ei pidanud vajalikuks põhjendada oma pensionifondide tasude poliitikat. Samas, loogika järgi peaks turuliider Swedbanki tasud olema ühed madalamad, sest nende mahud on kõige suuremad.



Kummalisel kombel on ühed madalamad praegu riigi ühe väiksema teise samba pensionivara valitseja Ergo teenustasud. Sarnaselt Nordea ja SEBga ei võta Ergo inimestelt raha pensionifondi osakute ostmisel (osaku väljalasketasu).



Haldustasu üle saja tuhande


«Ergo põhimõte on, et igast meile usaldatud pensionikroonist peab olema kasu eeskätt pikaajalisel pensionikogujal,» lausus Ergo Fundsi juhatuse liige Ege Metsandi. «Haldustasu suurus sõltub fondi investeeringute jaotusest aktsiate ja võlakirjade vahel. Mida rohkem on aktsiainvesteeringuid, seda kõrgem on haldustasu, sest aktsiatesse investeerimine on riskivabadest võlakirjadest töömahukam ja kallim.»



Metsandi märkis, et haldustasul ongi kõige suurem mõju pensionirahale, sellele kulub inimesel aastakümnetega enamasti kuukohaline summa ehk enam kui 100 000 krooni.



Metsandi sõnas, et mida kõrgem on haldustasu, seda parem peaks olema fondi tootlus. Aga Eestis ei pruugi see nii olla. «Pensionifondide tootluste erinevused on erakordselt suured,» lausus LHV panga turundusjuht Andres Kask. «Reklaam on ühe fondihalduri jaoks ainus viis juhtida inimeste tähelepanu tõsiasjale, et kõigil fondihalduritel ei lähe kehvasti.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles