Pärast aprillisündmusi kuivale jäänud Muuga söeterminali omanikud otsivad mitme allika kinnitusel võimalust terminali seadmed maha müüa.
Muuga söeterminal võib Eestist ära kolida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ühtedele rikkamatele inimestele, avalikkuse eest varjule hoidvatele Maksim Liksutovile ja Sergei Glinkale kuuluva terminali seadmete vastu on väidetavalt huvi tundnud nii Ventspilsi kui Ust-Luga sadamates tegutsevad operaatorid.
«Terminalilt meil selle kohta infot pole, aga kuulsin, et nende tehnika, näiteks laadurite vastu tunti Ventspilsist huvi,» ütles Muuga sadamakapten Ülo Kikas. «Seadmed on neil kallid ja tipptasemel, aga praegu seisavad suurema osa ajast.»
Kuuldused levivad
Transiidiekspert Raivo Vare kinnitusel on temanigi jõudnud väited, nagu võidaks terminali seadmed viia mõnda teise sadamasse.
«On räägitud nende viimisest Ust-Lugasse, Läti variandist kuulen esimest korda,» tõdes ta. «Samas on lätlastel praegu väga tugev positsioon, nad said meie veostest suure osa endale.»
Vare rõhutas siiski, et ta teab demonteerimise plaanidest vaid juttude põhjal ega saa seda otseselt kinnitada.
Samas ütles ka ühe suure transpordiettevõtte juhtkonda kuuluv inimene, kes oma nime avaldada ei soovinud, et väited terminaliseadmete müügist ei tule talle üllatusena.
Ka terminali asukohaks oleva Muuga sadama emafirma Tallinna Sadamaga seotud inimesed nentisid, et ametlikku infot seadmete müügisoleku kohta pole nendeni jõudnud. Kuid väited Läti või Vene ostuhuvilistest ei tule sadamale uudisena. Tallinna Sadam on terminali investeerinud 800 miljonit krooni.
Terminali omaniku AS Coal Terminali juhatuse liige Jelena Põder väitis Postimehele, et ei tea seadmete võimalikust müügist ning temaga pole ka ükski ostuhuviline kohtunud.
«Iga päev keegi räägib midagi,» sõnas ta. «See ei tähenda, et kõik veel tõele vastaks.»
Põder jättis vastamata küsimusele, kas terminaliseadmed kuuluvad firmale või on need liisitud. Viimane variant tähendaks seadmete jõudeseismise korral igakuist suurt kulu.
Söeterminali nukrast olukorrast annab aimu tõik, et Eestis Raudtee, kes söe sadamasse kohale viib, vedas tänavu augustis üksnes 87 000 tonni kivisütt. Seda on peaaegu üheksa korda vähem kui mullu augustis, mil aprillikriisi koos järgnenud sanktsioonidega ei osanud veel keegi ette näha.
Eestis pettunud
Mullu augustis teatas terminal ka laienemisplaanidest, laienemise käigus kavatseti rajada 40 miljonit krooni maksev sulatushoone. Selle eesmärk oli vältida üle-eelmisel talvel tekkinud olukorda, kus Venemaa põhjapiirkondades 50-kraadise pakasega vaguneisse laaditud kivisüsi oli Muugale jõudes läbikülmunud ning selle mahalaadimine osutus äärmiselt vaevarikkaks.
Toona kuhjus sadama ümbruse raudteedele tipphetkel 1800 vagunit suurtesse kamakatesse külmunud kivisöega.
Küsimusele, kas terminali laienemisplaanid on jätkuvalt jõus, Põder eile ei vastanud.
Juba aprillikriisi algul kinnitas eriteenete eest Eesti kodakondsuse saanud Liksutov meedias, et on Eesti võimude tegevuses pettunud ning kavatseb kolida oma firmad välismaale.
Söeterminal
Muuga söeterminal valmis 2005. aasta suvel. Terminali loomiseks investeerisid Tallinna Sadam ja AS Coal Terminal kahepeale ligi 1,5 miljardit krooni.
Muuga söeterminali operaatori AS Coal Terminal omanikud on Maksim Liksutov ja Sergei Glinka ning üks Venemaa söe suuremaid treidereid, Austrias registreeritud Krutrade AG. Krutrade AG-le kuulub Eesti tütarfirma OÜ Charboun Invest kaudu 45 protsenti Coal Terminal aktsiatest.
Muuga söeterminal on üks suuremaid ja moodsamaid Euroopas, enne transiidikriisi töötas ettevõttes üle 140 inimese.