Majanduskasv räsis kõrgtehnoloogia tootmist Eestis
1. oktoober 2009, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes ELiga liitumise ajaga on Eesti kõrgtehnoloogiliste kaupade eksport vähenenud 39 protsenti ja import 29 protsenti.
Ilmeka võrdlusena võib siia kõrvale tuua fakti, et samal perioodil on Eesti kogueksport kasvanud 78 ja import 62 protsendi võrra, teatas statistikaamet.
Eestist eksporditi 2008. aastal kõrgtehnoloogilisi (KT) kaupu jooksevhindades 4,6 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest.
Kiire majanduskasvu aastatel on KT kaupade kaubavahetuses toimunud märgatav langus.
KT kaupade väliskaubanduse langust on mõjutanud asjaolu, et suur osa Eesti KT kaupade tööstusest oli orienteeritud töötlemisele ja allhanke teostamisele.
Euroopa Liiduga liitumisele järgnes aga tööjõukulude kiire kasv ning mitmed väliskapitalil põhinevad ettevõtted viisid oma tootmise Eestist välja.
Kohalike selle tööstusharu ettevõtete arengut takistab aga vajadus investeerida suuri summasid teadus- ja arendustegevusse ning kohati ka kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Eesti KT kaupade väliskaubandust iseloomustab suur kaubavahetuse puudujääk. 2008. aastal ületas KT kaupade import eksporti 5,2 miljardi krooni võrra.
Kaubavahetuse puudujääk näitab, et kohalik tootmine ei suuda rahuldada siseturu vajadusi ning suur osa tarbitavast kaubast tuleb importida.
KT kaupade ekspordis olid 2008. aastal peamisteks sihtriikideks Soome (30 protsenti kogu KT ekspordist), Rootsi (17) ja Venemaa (12).
Impordis olid kõige olulisemad partnerriigid samuti Soome (15 protsenti kogu KT impordist), Rootsi (13) ja Saksamaa (12).
Kaubavahetuse bilanss oli negatiivne enamiku partnerriikidega.
KT kaupadest eksporditi 2008. aastal Eestist kõige rohkem elektroonika- ja sidevahendeid, mis hõlmasid ligi poole kogu KT kaupade väljaveost.
Eesti oli KT kaupade eksportkäibe poolest 2008. aastal Euroopa Liidu riikide pingereas tagant kolmas, edestades vaid Lätit ja Küprost.
Samas on Euroopa Liidus KT kaupade osatähtsus ekspordis kõrgem just väikeriikides (Malta, Luksemburg, Küpros).
Ka Eesti jaoks oleks KT kaupade tootmisele spetsialiseerumine perspektiivikas, kuna see ei nõua loodusvarade ega rasketööstuse olemasolu, samas on Eesti eeliseks haritud rahvastik ning teaduspotentsiaal.