Enn Metsar: arengu tagab soov elada paremat elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis on ühist Ladina-Ameerikal, suurel osal vaesematest Aasia riikidest, Aafrikal ja Ida-Euroopal kõiki neid liigitatakse nn arenevate turgude sekka. Samuti on nende ühisosaks inimeste soov elada senisest paremat elu. Majandusteooria, mida nimetatakse ka konvergentsiteooriaks, annab selleks lootust, öeldes, et vaesemad riigid peaksid aja jooksul elatusstandardi poolest jõukamatele järele jõudma.
Majandusteadlased on seda nii tõestanud kui ümber lükanud, sõltuvalt vaadeldavast ajaperioodist ning riikidest. Kindel on aga see, et teooria paikapidavuseks tuleb riikidel täita kindlad reeglid vaja on sõltumatut keskpanka, toimivat õiguskorda ning valitsuse vastutustundlikku majanduspoliitikat. Lisaks on olulisel kohal inimkapital ehk elanike haridustase.
Neid kriteeriume on väga raske saavutada ja veel enam säilitada, ning seetõttu ongi konvergents maailma riikide seas pigem erand kui reegel. Siiski eksisteerivad Ida-Euroopas tänu mitmete riikide kuulumisele Euroopa Liidu majandus- ja õigusruumi kõik konvergentsiks vajalikud tingimused.
Lisaks ühendab Ida-Euroopa jõukat läänt ja vaesemat, kuid vahendite poolest rikast ida. Enamik riike siin regioonis oleksid praegu väga jõukad ja edukad, kui eelmine sajand oleks neile heldem olnud. Nüüd, taasiseseisvununa, on igati põhjendatud ootus, et need rahvad taastavad oma endise hiilguse. Selleks vajavad nad aga kapitali, pakkudes investorile võimalust osa saada nende edust.
Praegu läheb hästi teistelgi arenevatel turgudel, asugu nad siis Aasias või Ladina-Ameerikas. Üldiselt on suudetud minevikus tehtud vigadest õppida ning majandustele on hoogu juurde andnud ka kõrged toormehinnad. Ent konvergents pole sprint, vaid pigem pikamaajooks, ja selle tõenäolist võitjat pole siinkirjutaja arvates vaja kaugelt otsida.
Kui pikaajaliselt on konvergents kõige olulisem argument Ida-Euroopasse investeerimiseks, siis viimastel kuudel on aktsiaturgudele üle maailma kõige olulisemat mõju avaldanud USA kinnisvaraturuga seonduv. Ka Ida-Euroopa pole siin erandiks. Juuli viimasel nädalal sai alguse aktsiahindade langus, mis lõppes ligi 15% tipust madalamal.
Suuresti olid müügipoolel üleilmsed fondid, kes olid sunnitud müüma kõike, mis nende portfellis üldse müüdav oli. Pikaajalised investorid nägid languses pigem ostuvõimalust ning nüüd ongi regiooni juhtivaktsiate hindu peegeldav indeks DJ Euro Enlarged oma madalaimalt tasemelt ligi seitse protsenti tõusnud.
Ida-Euroopa aktsiatesse investeerimine ei ole siiski kindlasti riskivaba, ent võib kannatlikule ja külma närviga investorile kuhjaga ära tasuda.