iDeal kampaania

Kindlustusturg jagab kliente ümber

FOTO: Graafika: PM

Kindlustusseltsidel ei ole kerged ajad: turust poole andvad sõidukitega seotud kindlustused on autoturu madalseisu tõttu langustrendis ega luba kindlustussektoril paremaid aegu loota.



Lisaks huvitab kindlustusvõtjaid ainult hind, mis tähendab, et iga kliendi pärast tuleb võidelda ja aasta lõpu poole olukord pigem halveneb.



Augustis kahanes kahjukindlustusturg ehk kindlustuspreemiad vähenesid aasta varasemaga võrreldes 13 protsenti. Suurima languse tegi transporditavate kaupade kindlustus, mille eest laekus kindlustusseltsidele aasta varasemast ligi 40 protsenti vähem raha.



Ettevõtted tunnevad oma sõidukite ja vara kindlustamise vastu üha vähem huvi, aastatagusega võrreldes vähenesid sellele kulutatud preemiasummad vastavalt ligi veerandi ja neljandiku.



ERGO Kindlustuse juhatuse liige Marek Začek sõnas, et konkurents on turul ülitihe ja stabiliseerumisest on veel vara rääkida. «Käib klientide ümberjagamine ning märksõna on hinnasurve,» lausus ta.



See tähendab, et iga kliendi eest tuleb võidelda ja hinda langetada. Preemiad aga vähenevad veelgi.



Kohustus kodu kindlustada


Kindlustussektor sõltub väga otseselt ülejäänud majanduskeskkonnast. Kuna kindlustusturust poole moodustavad sõidukitega seotud kindlustusliigid, siis turu elavnemise määrab eelkõige autoturul toimuv.



«Seal jätkub aga vaikelu, seega pole peatset kasvulootust ka meie sektoris oodata,» ütles Začek.



«Juriidiliste isikute poolel on kindlustuspreemiate dünaamika tublis langevas trendis,» tõdes Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.



Vaatamata mahtude vähenemisele on kindlustussektori finantsseis suhteliselt hea – see ei ole kaasa toonud firmade kahjumeid, sest ka hüvitised on vähenenud. Näiteks liikluskindlustuses on vähenenud ka kahjude arv, mille üks põhjustest on lihtne: masu ajal vurab Eesti teedel lihtsalt vähem sõidukeid.



Kui ettevõtjad püüavad oma vara kindlustamiselt võimalikult kokku hoida, siis praeguses turuolukorras kõige stabiilsem on eraisikute vara kindlustamine, kus ei ole langustrendi märgata. Siin on jällegi lihtne põhjus varnast võtta – eluasemelaenuga kodu soetanul lasub kohustus see ka kindlustada.



Meeldib või mitte, aga kindlustusfirmale tuleb maksta.


«Mineviku pankade laenutegevus avaldab kindlustussektorile ka praegu oma mõju,» märkis Piirsalu ja lisas, et alahinnata ei saa ka kohustusliku liikluskindlustuse osa. Kui inimesel on ikka vaja punktist A punkti B jõuda ning ta soovib selleks autot kasutada, peab ta ostma ka liikluskindlustuse.



Kuna majanduskriisi ajal kaaluvad kliendid oma kulutusi varasemast põhjalikumalt ning kulude optimeerimiseks loobutakse neist kohtades, kus see vähegi võimalik on, ei julge kindlustusseltside esindajad olukorra peatset paranemist loota. Pigem on karta hullemat.


«Aasta lõpp tõotab kindlustussektoris tulla väljakutsuv,» tõdes Začek.



Tõus ja mõõn vaheldub


Ühelt poolt vähendab klientide nimel võitlemises suurenev hinnasurve kindlustuspreemiaid. Teiselt poolt kasvavad töötusest ja ettevõtluse jätkuvast madalseisust tingitud riskid: võimalikud pankrotid ja pahatahtlikud pettused.



«See trend püsib seni, kuni majandus on kriisist välja tulnud,» lausus Začek, kelle sõnul nõuab aeg kindlustusseltsidelt tugevat kapitaliseeritust, madalat kulutaset, pädevat hinnakujundust ja head kahjukäsitlust.



IF Kindlustuse juhatuse liige Artur Praun tõdes, et kuna kindlustuses jõuavad majanduse tõusud ja mõõnad kohale umbes pooleaastase viitajaga, peaks ettevaatlik optimism tänases Eesti majanduses kindlustusvaldkonda jõudma järgmise aasta kevadel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles