Andres Juhkam: äri Telekomiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik kavatseb müüa oma osaluse ASis Eesti Telekom. Nõustun, et riik ei peaks olema sisuliselt vähemusosalusega finantsinvestor ühes Telekomi-taolises vabale turukonkurentsile avatud ettevõttes.
Strateegiline vajadus ei saa seisneda vaid soovis teenida riigieelarvele dividendi.
Investorit huvitab, kas Telia Sonera pakkumine maksta 93 krooni aktsialt ja lisaks veel ligi seitse krooni lisadividende 2008. aasta eest on investorile, sh riigile kasulik. Et pakkumises lähemat arvutuskäiku ei ole toodud, tuleb lähtuda pakkumise koostamisel väidetavalt kasutatud aktsia hinna leidmise meetoditest.
Valik tundub olema põhjendatud. Pakkumishinna kujunemise aluseks olid väidetavalt samalaadsed Põhjamaade ettevõtted (nende kauplemiskordajad) ning seda toetas rahavoogudel põhinev lähenemine, mis on klassikaline selliste ettevõtete hindamisel.
Siiski ei sisalda võrreldavate börsiettevõtete kauplemiskordajate alusel leitud aktsia hind tasu suurema kaasarääkimise õiguse eest firma asjades (soovitakse ju omandada 40 protsenti häältest), kuid alati ei pruugita seda ülevõtmispakkumiste puhul maksta. Samas, kuna Eesti riigi risk on suurem kui Põhjamaadel, siis võib eeldada pigem soodsat pakkumist, kuna Telekomi Eestis teenitud kasumit väärtustatakse sarnaselt Skandinaavia ettevõtetega, kus riigi risk on väiksem.
Pakkumishinna leidmise aluseks olid Telia Sonera enda finantsprognoosid, mis eeldatavasti arvestasid ka võimaliku sünergiaga, mida pärast ülevõtmist soovitakse luua (pakkumise järgi saab Telekom parema ligipääsu Telia Sonera oskusteabele ja innovatiivsetele lahendustele ning võimaldab inimressurssi optimaalsemalt kasutada, odavam raha). See põhjendaks Telia Sonera valmisolekut maksta pakkumiseelsest turuhinnast tunduvalt kõrgemat hinda.
Ilmselt on see ka põhjus, miks soostuti valitsusega peetud läbirääkimiste järel suurendama oma esialgset pakkumist.
Selles valguses võib isegi eeldada, et Telekomi aktsia väärtus väikeaktsionärile ilma ülevõtmispakkumiseta ei oleks see, mille ta teeniks käimasoleva ülevõtmispakkumise tulemusel. Muidugi on aktsia hinda, mis arvestaks nimetatud sünergiaga, kättesaadava avaliku info põhjal võimatu hinnata. Praktika aga näitab, et strateegilised investorid maksavad tihti kõrgemat hinda aktsia eest ja seda just tänu oodatavale sünergiale. Tõenäoliselt on see nii ka Telekomi puhul.
Niisiis, pakkumistingimused tunduvad olevat mõistlikud. Arvestades, et Eesti riik on otsustanud oma osaluse müüa, tasuks ka väikeaktsionäridel kaaluda oma aktsiate müüki. Seda ka põhjusel, et tõenäoliselt omandab Telia Sonera ülevõtmispakkumisega 9/10 aktsiatest, misjärel on tal võimalik omandada järelejäänud aktsiad n-ö jõuga järelejäävatelt väikeaktsionäridelt õiglase rahalise hüvitise eest. Viimane ei tohi olla muidugi kehvem kui ülevõtmispakkumise hind. Tõenäoliselt seda ka kasutatakse.
Pööraksin ka tähelepanu asjaolule, et võib leiduda väikeaktsionäre, kes saavad Telekomi börsiteateid lugedes aru, et neil on pakkumise vastuvõtmise korral õigus lisadividendidele ka järgneval kolmel aastal. Seda võib välja lugeda Telekomi börsiteadetest valitsusega sõlmitud kokkuleppe kohta ja erakorralise aktsionäride koosoleku kokkukutsumisest dividendipoliitika kehtestamiseks aastateks 2009–2011. Seal on sõnastatud, et järgneval kolmel aastal makstakse dividendidena aktsionäridele välja sada protsenti eelneva perioodi puhaskasumist.
Praegu võib aktsionär eeldada, et aktsionäri all peetakse silmas teda ja et tal on seetõttu oodata veel lisadividende. Pakkumistingimused peaksid olema väga üheselt ja selgelt kirjas. Telekomi börsiteadetest ei tule sõnaselgelt ja üheselt välja valitsusega sõlmitud kokkuleppe mõju väikeaktsionäridele tehtud pakkumistingimustele. See on info, mis kindlasti mõjutab väikeaktsionäri otsust ja vajaks börsi infosüsteemi abil täpsemat selgitamist.
Makstavad dividendid perioodil 2009–2010 puudutavad maksutulu kaudu vaid riigieelarvet, mitte aga hetke väikeaktsionäre, kes pakkumise aktsepteerivad. Edaspidi lisadividende aastate 2009–2011 eest praegustele aktsionäridele ei laeku, juhul kui nad pakkumise vastu võtavad. Kui see nii ei oleks, siis kaubeldaks Telekomi aktsiaga hinnaga tublisti üle saja krooni. 24. septembril oli sulgemishind 98,89 krooni.
Autoril ei ole ühtegi Eesti Telekomi aktsiat