Juhtkiri: peiu jaatab, neiu salgab
25. september 2009, 00:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia börsile viimisest räägivad IRLi poliitikud eesotsas esimees Mart Laari ja majandusminister Juhan Partsiga juba kindlas kõneviisis.
Reformierakonna juhtfiguurid vähemalt avalikult nende indu ei jaga. Ennustatakse siiski, et valitsuse otsus sünnib veel sel aastal.
Piiblist teame lugu, kuidas Eesav müüs Jaakobile oma esmasünniõiguse leiva ja läätseleeme eest. Moraal on lihtne: kogu elueaks tarvilikke ja olulisi väärtusi ei ole hea müüa hetkeajel ega ammugi mitte vahetada ühe kõhutäie vastu.
Eeldused erastamiseks on sündimas. Üks neist on põhivõrgu eraldamine Eesti Energiast. Põhivõrku, uue nimega AS Eleringi asub 1. detsembrist 2009 juhtima siiani IRLi poliitikuna tuntud Taavi Veskimägi. Põhjamaades tegutseb Nord Pool, üks maailma efektiivseimatest elektribörsidest. Iga uus ühenduskaabel Balti mere ida- ja läänekalda vahel kindlustab, et saame sellele süsteemile tõepoolest loota.
Seega pole Eesti Energia enam sama tähendusega ettevõte, mida kümnendi eest erastada üritati.
Eesti Energia tegevjuhtkond on ambitsioonikas ning ette on võetud mitmeid projekte, mis ei püsi kaugeltki Narvas tossavate elektrijaamade ega ka mitte enam Eesti piirides. On üpriski mõistetav, kui tegevjuhtkond soovib ettevõtte börsile viimist, mis lahutaks Eesti Energia riigi lõa otsast. Parempoolsed poliitikud armastavad rõhutada, et börsiettevõte on riigi käsu all olevast firmast läbipaistvam ja selgelt ärilisele tegevusele suunatud. Kas see tegelikus maailmas alati nii on, võiks finantskriisi õppetundide valguses muidugi uuesti mõelda.
Lihttarbijale soovitatakse tavaliselt, et tühja kõhuga ei maksa poodi minna, et ei tekiks kihku laduda korvi kõike, mis kätte puutub. Eesti Energia positsioon küll muutub seoses energiaturu avanemisega ning ka põhivõrgu lahutamisega tootmisest, aga meie mastaapides erakordselt oluliseks ettevõtteks jääb see ikkagi. Nii suure sammu juures, nagu osalinegi erakätesse müük, on vajalik, et kodanikkonna hulgas valitseks teatav ühine arusaam. Et vähemalt valikud ja nende ennustatavad tagajärjed oleksid selged.
Kui mõtleme Eesti ühiskonna praegusele olekule, siis küllap oleme tõesti väsinud majanduskriisist, nagu Eesav oli väljadel uitamisest.
Teisalt algab iga ümberilmareis esimesest sammust ning börsile minek või mis tahes muu viis investeeringuteks raha leidmiseks nõuab ettevalmistusi. Need aga peavad käima ausalt ja avameelselt, mitte kabinetivaikuses ja Eestile kahjulikke lisaprotokolle sünnitades.