Tallinn hakkas Sõõrumaa kruubiveski üürnikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna finantsteenistus kolib osaliselt juba 1. oktoobrist suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluvasse Rotermanni kvartalisse, kus lepingu järgi kerkib üür viie aastaga ligi 2,5 korda.
Linnavalitsuse ja Rotermann City vahel sõlmitud lepingu järgi maksab linn kuni selle aasta lõpuni endises kruubiveski hoones üüri 80 krooni ruutmeetrist.
Seejärel hakkab aga üür igal aastal kasvama ning jõuab 2014. aastal 199 kroonini. Sellele lisandub käibemaks. Kokku üürib Tallinna finantsteenistus kruubiveski kolmel korrusel 933 ruutmeetri suurust pinda.
Finantsteenistuse direktor Katrin Kendra kinnitas, et linn jõudis Rotermann Cityga üüri osas mõistlikele kokkulepetele. Ta lisas, et kesklinna piirkonnas ei olnud palju pakkumisi, mis oleks finantsteenistuse nõudmistele sobinud.
Ühe variandina olid kaalumisel ka Kalev Meedia endised ruumid Tornimäe tänava kaksiktornides, kuid liigse avatuse tõttu tuli need võimalused kõrvale lükata. Kokku vaatas vastav komisjon läbi 26 üüripindade pakkumist.
«Kruubiveskis on olemas vajalikud tingimused, mis meile sobivad,» kinnitas Kendra. «Kolmas ja neljas korrus on seal kohe kasutatavad, ainult paari vaheseina on vaja nihutada. Viiendal korrusel on natuke rohkem teha, kuid sealsed sisetööd teeb osaliselt Rotermann City ning osaliselt linn.»
Finantsteenistus pidi endale uusi ruume otsima seetõttu, et linnavalitsuse korraldusel tuleb linna raamatupidamine 1. oktoobrist ümber korraldada ning moodustada tsentraalne raamatupidamiskeskus.
Keskuses hakkab kokku tööle 32 ametnikku. Kuna kõik need inimesed ei mahu praegustesse finantsteenistuse ruumidesse Vabaduse väljak 7, siis tuligi hakata uut üüripinda otsima hakata.
Rotermann Eesti juht Mart Saa kinnitas, et läbirääkimised linnaga on kestnud kevadest saati. Algul oli välja pakkuda hoopis teised ruumid, kuid kevadel loobusid endised rentnikud kruubiveski pindadest.
«Ega ma kõiki meie konkurente teagi, aga sõel oli üpris tihe,» märkis Saa. «Miks linn lõpuks meie kasuks otsustas, seda ma täpselt öelda ei oska. Meie eelis on kindlasti head parkimisvõimalused ning trammi- ja bussipeatuste lähedus.»
Linnaga sõlmitud lepingus kirjas olevaid üürihindasid nimetas Saa parimateks, sest kaasaegseid bürooruume kesklinnas tõenäoliselt odavamalt ei saa. Järgmise aasta hinnatõusu 80 kroonilt 115-le ruutmeetri eest nimetas ta aga imeväikseks.
Lepingus sätestatud lisakulusid, nagu kütte, vee, kanalisatsiooni, ventilatsiooni, prügiveo, koristamise ja hoolduse, hoone fassaadide puhastamise ja muude teenuste eest tasumist, nimetas Saa tavaliseks tüüplepingu koostisosaks.