Eesti võiks kriisist väljuda staarina
25. september 2009, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi eilsel konverentsil «Äriplaan 2010» jäädi järgmise aasta prognoose tehes mõõdukalt optimistlikuks, jäi kõlama ka sõnum, et Eesti võiks kriisist väljuda superstaarina.
Sedavõrd roosades toonides näeks Eesti käekäiku investeerimisfirma Trigon Capital looja Joakim Helenius, kelle hinnangul tuleks eesmärgi saavutamiseks teha paar olulist sammu.
Kujutage ette olukorda, kus kogu maailm on majandussurutisest väljumas ja riigid hakkavad makse tõstma. Sellal käitub aga Eesti vastupidi, langetades makse ning võttes samal ajal ka euro kasutusele.
Eesti oleks niisuguse sammuga teiste silmis tõeline superstaar, leidis Helenius, kelle sõnul tõmbaks see hoobilt välisinvestorite tähelepanu.
Seda, et Eestis on praegu liiga kõrged maksud, mis pärsivad majanduse arengut, rõhutas ka vandeadvokaat Leon Glikman. Tippadvokaat iseloomustas praegust kõrget sotsiaalmaksumäära kui Eesti majanduse vähkkasvajat.
Tema sõnul ulatub Eesti tööjõukulude maksustamine 38,3 protsendini ning riigi üldine maksukoormus 48,6 protsendini. See on aga selgelt liiga kõrge, sarnanedes hoopis paremal järjel oleva Soome ja Rootsiga.
Kõrget sotsiaalmaksu määra oli sunnitud tunnistama ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Mart Laar, kelle arvates peaks valitsus hakkama küsimusega tegelema juba järgmisel aastal. Samas juhtis ta tähelepanu ka Lätile ja Leedule, kellel läheb Eestiga võrreldes praegu tunduvalt kehvemini.
«Meie suurimaid riske peitub selles, et me ei suuda mõjutada seda, mis toimub meie ümbruses,» ütles Laar. «Need võivad avaldada meile suhteliselt saatuslikku mõju. Kui Lätis või Leedus tuleb kollaps, oleks naiivne arvata, et see meid ei puuduta.»
Pangandusvaldkonna esindajate kinnitusel on aga Eesti majanduses näha ka esimesi kohanemise märke. Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on siinse majanduse üldine kukkumine olnud küll suhteliselt suur ja valus, kuid esimest korda võiks nüüd stabiliseerumise sõnumit kasutada.
Ka tööpuuduse puhul, mis on praegu Lipstoki sõnul riigi põhiprobleeme, on näha, et töötute arv ei kasva enam nii kiiresti kui teises kvartalis.
Sampo panga juhi Aivar Rehe teatel on aga finantskriis möödas ning kui kõik hästi läheb, saab Eesti hakata järgmise aasta suvel valmistuma eurole üleminekuks. Rehe kinnitusel on Eestis tegutsevate pankade emafirmadel taastunud ligipääs rahale ning pangad on praegu väga tugevatel alustel.
Sellist optimismi ei jaganud siiski kõigi majandusvaldkondade esindajad. Nii leidis YIT Ehituse juht Priit Sauk, et ehituses jätkuvad ka järgmisel aastal koondamised ja palgakärped. Tema sõnul lõpevad ehitusfirmadel sel aastal mitmed suured projektid, samas pole aga uusi asemele võtta.
«Hankekonkurssidel osaleb varasema nelja-viie ettevõtte asemel 20. Ressurssi on meie valdkonnas veel mitu korda üle. Ma arvan, et ehituses pole palga vähendamine ja koondamine lõppenud,» märkis Sauk.
Kommentaarid
Ain Kaljurand
Tallinna
Sadama juht
Tallinna
Sadama juht
Eesti peab välja nuputama, kuidas anda riiki läbivale transiidile lisandväärtust ja pöörata see ekspordiks. Eesti pole suure tulu teenimise kontekstis praegu atraktiivne ning kui me uute ideede ja võimalustega välja ei tule, võib Eestist saada Soome satelliit.
See tähendab, et meie eksport ja import võib hakata liikuma Soome kaudu ja meid tõugatakse kõrvale. Transiidist võiks juba nüüd saada Eesti ekspordi kasvumootor. Eesti konkurentsieeliseks on asukoht, kust kaubad võivad liikuda 24 tunniga 150 miljoni tarbijani.
-----------------------
Jüri Käo
ettevõtja
Olen natuke pettunud valitsuse vahepealses tegevuses, kes sai alles sel suvel olukorra tõsidusest aru. Valitsuse vahepealset tegevust võib võrrelda auto juhtimisega, millel on esiklaas kinni kaetud ning eesseisva tee prognoosimine käib tahavaatepeeglisse vaadates. Toetan neid erakondi, kes on võimelised Eestile tooma euro.
Kui valitsus suudab olla nii mehine, et suudab ka maksukoormust vähendada, siis need on asjad, mis majanduskasvu toovad. Praegu hoiduksin ma Läti ja Leedu turgudele investeerimast, küll tasuks ringi vaadata Skandinaavias, näiteks Soomes ja Rootsis.
----------------------
Mart Laar
IRLi
juhtpoliitik
IRLi
juhtpoliitik
Mina palun ettevõtjate käest vabandust, et me pole suutnud kiiremini asju otsustada. Eesti praegused majandusprobleemid oleksid tunduvalt väiksemad, kui valitsus oleks langetanud rea otsuseid pool aastat varem ehk selle aasta alguses.