Kes võidab hinnasõjas?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Sari Hujanen.
AS Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Sari Hujanen. Foto: Prisma

Praeguses majandusolukorras on paindlikkus ja efektiivsus olulisemad kui majanduse kõrgaegade suured saavutused. Hetkel huvitab tarbijaid hind ning võidab see, kes soodsaimat hinnataset tarbijatele pakkuda suudab.


Kui paluda ühel keskmisel tarbijal nimetada peast piima, leiva või saia hind kauplustes, siis enamasti jäädakse sellega hätta ning parimal juhul osatakse nimetada vaid hinna suurusjärk. Seda, et odavaim kilepiim maksab hetkel 3,70 ja Kirde sai 5.80, oskavad ilmselt peast ütelda vaid kaubandusinimesed, kes pidevalt hinnakontrolle teevad.

Ometi on enamikul inimestest selge arusaam sellest, milline toode on kallis ja milline kauplus odav. Hinnavõrdluse tegemine on keeruline protsess, kus omavahel saab võrrelda vaid analoogseid tooteid ning mille tegemine eeldab teatavat vilumust.

Kuna aga ühel keskmisel tarbijal on oma igapäevaseid muresid niigi palju, kujundatakse mulje pigem reklaamide ja suurte eripakkumiste kui tegelikkuses soodsaimate hindade põhjal.

Võin selle kohta tuua ühe näita Prisma kauplusest. Sellel suvel otsustasime oma kõige soodsamad tooted tuua välja väikeste kollaste viitadega riiuli esistel. Kuigi hindade taset me ei muutnud, kasvas tarbijate huvi sildikesega välja toodud kaupade vastu suisa mitmekordselt.


Hinnalangus näitab turu paindlikkust
Tänases majandussituatsioonis, kus tööpuudus on kasvanud rekordilise kiirusega ning tarbijate kindlustunne äärmiselt madal, on hinnateema muutunud oluliseks suurele osale tarbijatest ning seeläbi ka suuremale osale jaekettidest.

Tihe hinnakonkurents on viinud kaubandusettevõtted selleni, et tooteid müüakse sisseostuhinnast madalamalt ning mõne kaupluse odavust püütakse tõestada suisa vahendeid valimata.

Statistikaameti andmetel on viimase aasta jooksul langenud toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hinnatase 5,7 protsenti. See on igati märkimisväärne langus, mis näitab Eesti jaeturu kiiret kohandumist ja tugevat konkurentsi. Hinnalangus algas koos esimeste majanduse jahenemise märkidega üle-eelmise aasta lõpus ja on täistuurid võtnud sel sügisel.

Üks paremaid indikaatoreid hinnalangust kirjeldama on kilepiim. Kui majanduse kõrgaegadel maksis kilepiima liiter üle 9 krooni, siis eelmisel nädala sai liitri piima poest kätte hinnaga 4.90 ja tänaseks on hinnatase langenud 3 krooni ja 70 sendini. Suur osa sellest hinnalangusest tuleb kaupmeeste arvelt. Müüme Prismas soodsaimat piima märkimisväärselt odavamalt kui seda sisse ostame. Seega saab põllumees oma raha siiski kätte, sest hinnalanguse maksab kinni kaupmees.


Piimasõda on piimanduse käivet tublisti kasvatanud

Koos hindade langusega algas ka diskussioon piima õiglase hinna ümber. Kuigi Prisma katab hinnalanguse oma rahakotist, ega vähenda seeläbi kuidagi põllumeeste sissetulekut, on põllumehed arvamisel, et liialt madal hinnatase mõjutab tarbijate hinnangut piimale.

Olles ise elanud ja kasvanud maal, kus pere samuti põllumajandusega leiba teenis, saan Eesti talupidajate murest igati aru. Samas ei maksa unustada, et lisaks põllumeestele on raskusi ots-otsaga kokku tulemisel ka paljudel peredel, kes majanduslangusele jalgu jäänud.

Müüme oma Prismades lisaks Tallinna kõige odavamale piimale, ka põllumehi toetavat piima ning sisseostuhinnast lähtuvat pakipiima. Iga klient saab ise valida, millist piima ta rahakotist ja tõekspidamistest olenevalt osta soovib. Läbi madal hinna saava endale Eesti piima aga lubada ka need pered, kellele odavad toiduhinnad on väga olulised.

Ja üks positiivne külg on selles hinnadiskussioonis sootuks varju jäänud. Läbi hinnalanguse on piima läbimüük tuntavalt kasvanud. Oleme pärast hinnalangust müünud Prisma kauplustes piima 25 protsenti enam kui tavaliselt. Arvestades, et piimasõja ajal meie poolt makstav hinnatase tootjale ei ole muutunud, on seega sellel perioodil piimanduse käive ka tublisti kasvanud.


Jaekaubanduse edu tagab suur klientide arv
Ilmselt tekib paljudel inimestel küsimus, miks müüvad kauplused tooteid ostuhinnast madalamalt. Tegelikult pole taoline hinnasõda maailma jaekaubanduspraktikas midagi uut. On ette tulnud koguni neid juhuseid, kus klientide võitmiseks kauba eest kassas raha peale makstakse.

Tegu on ajutise kampaaniaga, et võita juurde klinte ja kasvatada seeläbi käivet. Kui vaadelda jaekaubanduse toimimist, siis vastupidiselt laialt levinud arvamusele on müügimahud kauplusele märksa suurem rahaline hoob kui müügikate.

Ühe hüpermarketi kulud ei vähene ega suurene sellest veel märgatavalt, kui kauplust külastab ühel heal päeval tavapärasest rohkem või vähem inimesi.

Kaupluse ühed kõige suuremad kuluallikad, milleks on rent ja ülalpidamiskulud, jäävad täpselt samale tasemele hoolimata sellest, kas poodi külastab päevas 1000 või 10 000 ostjat. Seega on märksa tulusam teenindada paljusid kliente, kui müüa kõrge hinnaga tooteid inimtühjas poes.

Kaupmeestel keerulised ajad
Kui kliendile on taoline hinnaralli kindlasti positiivne, siis jaekaupmeestele ja jaekaubanduses töötavatele inimestele on kätte jõudnud keerulised ajad. Jaekaubandus on tänases Eestis üks suurematest tööandjatest. Prismas on täna tööl enam kui 800 inimest ja kuigi Prisma on tänaseks ainus suurem jaekett, kes ei ole koondanud ega vähendanud töötajate põhipalka on tugev hinnakonkurents ning tarbijate ebakindlus ka meid sarnaselt teiste jaekettidega pannud keerulisse olukorda.

Kõige paremini kajastub jaekaubanduse olukord statistikaameti andmetes- selle aasta esimese kahe kvartaliga ei ole Eesti jaekaubandus oma majandustulemustes veel plusspoolele jõudnud. Võib vaid loota, et headel aegadel teenitud kasumid on kõigil ilusasti alles hoitud, et praegused ajad üle elada.

Oluline on efektiivsus
Seega jääb küsimus, kes siis hinnasõjast võidab? Loomulikult tarbija. Kuid samas on see suurepärane võimalus ka jaekauplustele, et üle vaadata oma protsessid ja muuta neid võimalusel efektiivsemaks. Sest praeguse hinnasõja suudab võita vaid see, kes lisaks hindade langetamisele oskab leida ka võimalusi tarneahela efektiivsuse tõstmiseks.

Ja läbi tarneahela efektiivsuse tõusu on lootust arvata, et madal hinnatase jääb kauplustes püsima kauemaks kui kahepäevaliseks PR-kampaaniaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles